DT blogi

Eile õhtul kella kümne paiku tuli Google Chrome saadavale. Gunnar jõudis oma esmamuljed juba kirja panna, püüan teda mitte korrata ja kajastada teisi detaile.

Install on kiire ja lihtne. Chrome oskab üle tuua järjehoidjad, sirvimisajaloo ja salvestatud salasõnad teistest lehitsejatest, pakkudes vaikimisi välja, et kopeerib need süsteemi vaikebrauserist, milleks näiteks minul on Firefox. Nagu all näha, vägisi end vaikebrauseriks ta siiski ei määra.

Lausa rõhutatult tagasihoidlik ollakse aga vaikeotsimootori koha pealt, nagu näha ülaltoodud eri ekraanpaukude miksi alumisel tükil. Otsimootorite koha pealt läheb asi kohe veelgi huvitavamaks – nimelt pakub Chrome eestlasele välja võimaluse seada põhiotsingumootoriks ka Neti või Delfi.

Tore on ka see, et Chrome on tervenisti kenasse eesti keelde seatud, ehkki kahjuks pole (veel?) kaasas eesti keele õigekirjakontrolli tuge. Miskipärast on aga vaikekodeeringuks eestikeelse installi puhul Balti (win-1257). Omaette võiks veel norida selle üle, kas tõesti peavad keeleseaded kuuluma sakki Valikud > Pisimuudatused, aga, nagu öeldud – Chrome’i UI on minu arust tõlgitud meeldivalt… Kuni ma jõudsin Valikute sakki Kattealune, mis eelmisel pildid ka näha. Va kattealune (vrdl. ahjualune) hakkas mind nii huvitama, et asja läbi hammustamiseks vahetasin siiski kasutajaliidese keele ära. Ahaa, Under the Hood. Nojah, mina oleks vist ka kapotialusest paremini aru saanud, aga see selleks.

Veidi veel keeleteemadel, sest Chrome on neis asjus suisa ülipüüdlik. Twitteri lehel märkasin, et Chrome püüab selle sisu tõlkida, paraku käib jaks üle vaid kahest stringist, mis annab sellise huvitava tulemuse, nagu all näha.

Naljakas, aga samas katte …ptüi, kapoti all äärmiselt lahe – killuke semantilist veebi ette kuulutavat käitumist tarkvara poolt. Kui veebileht on üles märgitud standarditekohase koodiga, võib eri keelte sõnastikke sisaldav tarkvara tõlkida elemente, mille tähendusest n-ö aru saab.

Tähelepanuväärne uuendus, millega Chrome selgelt konkurentidele ära teeb, on tundmatuna surfamine ehk privaatne brausimine ehk Chrome’i keeli ka inkognito aken, mis näha all koos selgitustega. Firefoxi tiim tahtis sarnase omaduse sisse ehitada juba 3. versiooni, aga ei jõudnud. Internet Exploreri tiim eputab sarnase asja olemasoluga sügisel ilmuva IE8 äsja ilmunud beetas.

Chrome’i juures võlub kiirus ja lihtsus. Just õnnestunud kasutajaliides on selle peamine trump. Lisangi siia veel ühe miksi neljast ekraanpaugust. Sirvimisajaloo juures meeldib minule eriti too hall vertikaalne kriips, mis eraldab sama päeva eri brausimise sessioone. Üks pagana õnnestunult tõmmatud kriips. Tükike Gmaili sakist illustreerib hästi aadressiriba värvilahendust, kus Chrome alati leebelt rõhutab domeeni ja kasutatud protokolli. Arendaja konsool on pealtnäha väga sarnane Safari omaga, aga lähemal uurimisel segadusseajavalt erinev. Otsingukast avaneb lehekülje kohale, mis on minu arust mugavam paik kui alumine äär (kuhu avab otsingukasti Fx).

Kõnelda oleks veel paljustki, aga küll jõuame ja pole kahtlustki, et jõuavad veel paljud teised. On ka põhjust, sest ilmunud on väga väärikas uus brauser. Siiski ei saa ma jätta ekraanpaugutamata veel üht ainulaadset Google Chrome’i funktsiooni, mida võistlevatest lehitsejatest ei leia.

Kirjutas Lembit, 03.09.2008 kell 05:11, teemal Brauserid, Otsingumootorid. Jälgi selle postituse kommentaare läbi RSS-uudistevoo (feed). Lisa kommentaar või tagasisideviide (trackback) oma veebilehelt või blogist.