DT blogi

Firefox 3 on olnud saadaval kaks nädalat, Opera 9.5 veidi kauem. Küllap on meie lugejad selle aja jooksul jõudnud mõlemaga piisavalt tutvuda-harjuda, vastavalt oma eelistusele, ja nende veebilehitsejate uutest omadustest pole mul mõtet enam pläkutama hakata. Küll aga tahaksin veidi refereerida Linux.com suurepäraseid artikleid Opera 9.5 gives Firefox 3 a run for its money ja Streamlined Firefox 3 makes browsing safer, more productive, sest mõlemas on uued brauserid põhjalikult liistule tõmmatud ning eri testidest läbi lastud. Tulemused?

Artiklite autor Mayank Sharma on nii Fx3 kui uue Opera erinevates testides saadud tulemused vormistanud ülevaatlikeks graafikuteks. Olen tema pildid all sättinud nõnda, et esimeses veerus on võrdluses kõigi tähtsamate brauserite uusimad versioonid ning teises veerus võrreldakse samas testis Fx3 ja Fx2. Pildile klikates saad vaadata seda suuremana.

Tasub tähele panna, et kus pole brauseri juures opsüsteemi täpsustatud, on tegemist Linuxi versiooniga.

Graafikud © Mayank Sharma / Linux.com

Acid-testide olemusest ja taustast loe postitusest Acid-testid: Opera ja WebKit tegid ära, kuidas läheb teistel brauseritel? Meenutan, et Opera ja Safari arendusversioonid on Acid3 testi läbinud, ent nagu näeme, ei jõudnud vastavad mootori uuendused Opera puhul veel tervikuna 9.5 väljaandesse. Hüpe 9.27 versiooni 46-lt punktilt 83 peale on siiski tähelepanuväärne.

CSS benchmark mõõdab aega, mis brauseril kulub ca 2500 DIV-elemendiga lokaalse HTML-dokumendi renderdamiseks. Niisiis tähistab madalam "post" paremat tulemust ja siingi näitab üleolekut Opera.

SunSpider JavaScript Benchmark on Webkiti HTML-mootori taga olevate arendajate JS-testide seeria. Siin näitab jällegi Fx3 Operale tagatulesid, ehkki napilt.

W3C DOM vs. InnerHTML test võrdleb erinevaid viise suure hulga HTML-sisu genereerimiseks (DOM vs innerHTML). Siin on taas Opera kiirem kui Fx, aga kõige kiirem on Safari.

Kokkuvõttes võib tõdeda, et Opera on kiireim brauser (väikeste mööndustega), nagu lehitseja meeskond oma toodet ka alati on reklaaminud. Teisalt, nende keerukate jõudlustestide tulemused on siiski millisekundites, mistõttu isegi IE hirmuäratavalt kõrged graafikupostid tähendavad päriselus raskesti tunnetatavaid ajalisi viivitusi, seda enam, et testides kasutatud koodi me ju "päris" veebilehtedel sellisel kujul ei kohta.

Nagu näitavad kõik parempoolsed graafikud ülal, on Fx3 ilmne edasiminek eelmise versiooniga võrreldes. Lisan siia veel ühe tähtsa võrdluse Mayank Sharmalt, kes testis, kui palju siis ikkagi on paranenud Firefoxi mälukasutus. Nagu näha, on vahe minimaalne ning silmnähtav edasiminek on toimunud vaid mälu vabastamise kiiruses. Testi metoodikast loe täpsemalt originaalartiklist. Seal on ka kirjeldatud teiste testijate saadud vastakaid tulemusi, kes on ka leidnud, et teatud tingimustel on Fx3 Linuxil kasutanud isegi rohkem mälu kui Fx2.

Seega näib, et mingit väga kardinaalset arengut mälukasutuse osas pole siiski kahjuks toimunud ning kõigil Fx’i hardcore kasutajatel tasub tutvuda Mozilla näpunäidetega, kuidas Fx’iga nõnda talitada, et see liialt masina mälu ei õgiks.

Nagu jutu alul öeldud, ei hakka Fx3 uuendustest siinkohal jutustama. Paljud-paljud on juba jõudnud seda suurepäraselt teha. Parim artikkel, mille otsa mina olen komistanud, on Sitepoint.com’i 7-leheküljeline arvustus Firefox 3: What’s New, What’s Hot, and What’s Not.

Kirjutas Lembit, 30.06.2008 kell 15:55, teemal Brauserid. Jälgi selle postituse kommentaare läbi RSS-uudistevoo (feed). Lisa kommentaar või tagasisideviide (trackback) oma veebilehelt või blogist.