DT blogi

Minu käest on korduvalt küsitud, et millist brauserit ma kasutan või miks ma mingit brauserit kasutan. Läheneva viikendi puhul, mil inimestel on kevade kõrvalt kindlasti aega brauseritega tegeleda, vastan selle küsimusele põhjalikult.

IE7

Kasutan seda koos Visual Studio’ga peamiselt, sest integratsioon siluritega on tal väga hea. Samuti kasutan seda siis kui SharePoint’iga tegelen. Samuti kasutan IE7 siis kui on tegemist lehekülgedega, mis on ehitatud just selle brauseri jaoks.

Mainimata ei saa jätta ka lehekülgi, kuhu ID-kaardiga sisse saab logida. Seni on IE toiminud ID-kaardiga kõige paremini ja igasuguseid tõrkeid on esinenud kõige vähem.

Firefox ja Opera

Firefox ja Opera on brauserid, mida jooksutan peamiselt siis, kui masinas on avatud palju ressursinõudlikke programme. Arenduskeskkond ja virtuaalmasina peal jooksvad serverrakendused on teinekord masinale päris parajaks koormaks ning sinna kõrvale pole IE om akellade ja viledega just meeldiv lisand.

Firefox ja Opera on mul kasutusel ka kodukate ja muude veebipõhiste süsteemide testimise vahenditena. Opera peal on mul igasugused lisavidinad maha keeratud ning see annab mulle hea ülevaate sellest, kas ja kuidas on lehekülg kasutatav brauseritega, kus on kasutusel ranged turvanõuded.

Firefox on mul kasutusel ka kui peamine info kogumise brauser, mida ma kasutan siis, kui DT blogisse kandeid kirjutan. Kiire ja mugav sakkide süsteem ning järjehoidjate tugi hoiavad mu aega päris mõnusalt kokku ning hoiavad mind keskendumast brauseri kapriisidele.

IE6 ja IE8

Need kaks jooksevad mul virtuaalmasina peal, sest paralleelselt ei saa IE erinevaid versioone samas masinas kasutada ja igasugused registry häkid mulle eriti ei istu. Arendusmasina keskkond on küllaltki keerukas ja seda rikkuda on suhteliselt halb plaan, sest keskkonna püsti ajamine alates nullist võtab aega päeva kuni paar.

Samas on vaja erinevate veebitööde raames kontrollida, et IE6 peal ka leheküljed head välja näeksid ja et mingeid vigu poleks. IE8 on mul selleks, et IE järgmise versiooni ja selle uute võimalustega tutvuda.

Safari

Safari võtsin algul kasutusele niisama katsetamiseks. Huvitav asi siiski - kvaliteedijüngrite keskkonnast meie lihtsurelike keskele toodud pärl ei tohi ju ometi tähelepanuta jääda! Kuigi Safari esimene Windows’i beta oli suhteliselt raskesti kasutatav tänu tüütutele pisivigadele, on esimene täisversioon olnud väga tubli.

Hetkel kasutan Safarit igapäevaselt vaat et oma põhibrauserina. Kiirus ja lakooniline keskkond on piisavad argumendid põhjendamaks seda, miks ma võin Safari unustada teiste programmide vahele lahti ning seda sujuvalt kasutada kui brauserit vaja on. Ma ei mõtle Safarit kasutades brauserile kui sellisele, vaid oma eesmärgile, mida ma brauseri abil saavutan.

Teised brauserid

Lisaks eeltoodud brauseritele, mida tunnevad või teavad pea kõik lugejad, kasutan ma ka mõningaid vähemtuntud brausereid. Neist osad on loodud Windows’i platvormile ja neid ma siin ei maini - väärivad teised eraldi kandeid, mille juurde asun kohe, kui leian jaamaturult üles selle leti, kust korviga saab aega osta.

Linux on opsüsteem, mida ei saa eirata. Minul jookseb Debian virtuaalmasina peal. Ja sinna on installeeritud erinevad brauserid, mida Linuxi alla pakutakse. Neid kasitan peamiselt selleks, et veenduda, kas lehed on ka Linuxi kasutajatele korrektselt nähtavad.

Kindlasti võiks veel siia patta lisada IE mobiilversiooni, mida ma kasutan oma mobiiltelefonis. Kasutan selleks, et surfata veebis, kui olen kuskil WiFi levialas ja läpakat ei taha välja tarida - välikohvikutes on tihti väga väiksed lauad. Samuti kasutan IE mobiilversiooni selleks, et näha kuidas üks või teine leht mobiiltelefoni kasutajale paistab.

Kokkuvõtteks

Lõpetuseks nii palju, et igal brauseril on omad head ja vead ning igaüks neist on tugev mingitel sellistel aladel, kus teised hätta jäävad. Brausereid ei ole mõtet vaadata usuhullu pilgu läbi - kas see üks või mittemiski - sest nii võib nägemat aja kogemata jääda palju head ja huvitavat, mida ühel või teisel tootel pakkuda on.

Kirjutas Gunnar, 25.04.2008 kell 11:03, teemal Brauserid. Jälgi selle postituse kommentaare läbi RSS-uudistevoo (feed). Lisa kommentaar või tagasisideviide (trackback) oma veebilehelt või blogist.