Acid-testid: Opera ja WebKit tegid ära, kuidas läheb teistel brauseritel?

28.03.2008  |  Lembit Kivisik

acid3_opera Nagu operatiivselt vahendas Priit Jõerüüt, oli üleeile märgiline päev brauserite maailmas: Opera ja WebKit (mootor Safari, Konqueror’i taga) läbisid mõlemad Acid3-testi. Et teemale juhtis Gunnari Safari-loo kommentaarides tähelepanu ka Madis, vaatasin läbi, mida põnevat leidub teema kohta minu RSS-voogude postkastis. Lisaks väänasin ka ise brauserid Acid-piinapingile.

Mis on Acid-testid? Proovikivid, millega mõõta, kui hästi toetavad brauserid veebi põhilisi standardeid (HTML, CSS, DOM, JavaScript). Testide koostajad on piinliku hoolega välja nuhkinud lehitsejate bugid standardikohase koodi renderdamise osas ning seejärel kirjutanud vastavad absurdselt keerukad veebileheküljed.

Acid3 on karm katsumus

Acid3-test kuulutati valminuks kuu alguses ja kõik praegu saadaval olevad tähtsamad brauserid kukkusid sellest kolinal läbi, nagu ka arendusversioonid. Mõned näited:

  • IE8 beeta: 17/100,
  • Opera 9.5: 61/100,
  • Firefox 3 beta 4: 67/100 (teistel andmetel on saanud ka 71 punkti, ilmselt siis hilisem build).

Seda enam tuleb võtta müts maha Opera ja WebKit’i tiimide ees: 26.märtsil jõudsid 100 punktini Opera 9.5 ja WebKit. Mõlema brauserimootori arendajad märgivad, et 100/100 ei tähenda veel testide täielikku läbimist, kuna lisaks on testi autorid seadnud (mõnevõrra subjektiivse) nõude, et testide käigu animatsioon brauseris peab olema sujuv, aga mõlemad lehitsejad kipuvad veel "hakkima".

Opera Labs lehel on tänasest saadaval ka Public Acid3 build.

On oluline meeles pidada, et testi läbisid brauserite arendusversioonid ning tähtsamate brauserite masskasutuses olevatel stabiilsetel versioonidel on veel raskusi ka Acid2-testi läbimisel.

Usalda, aga kontrolli

Mina saan oma Win XP-ga masinas Acid-testides järgmised tulemused.

Acid3

  • Firefox 2: 53/100
  • Safari 3.1: 75/100
  • Internet Explorer 7: 12/100
  • Opera 9.27: 46/100

Opera 9.26 jooksis minu masinas 36 punkti peal järjekindlalt kokku.

IE7 tulemusest on veidi raske aru saada, nagu näha ekraanpaugult, aga kui vaadata genereeritud koodi, siis on <span> elemendis ID-ga "score" ikkagi number 12. Olgu veel märgit, et testi punktid pole abstraktsed, vaid Acid3 koosnebki 100-st erinevast minitestist.

acid3_ie7

Acid2

Acid2-test on oma olemuselt teistsugune, numbrilist skoori pole, vaid tuleb visuaalselt hinnata, kas lehitseja suudab 1:1 renderdada nunnu kollase piksel-näo (pildid 75% täissuurusest).

acid2_reference  acid2_fx2 acid2_safari-3-1 acid2_ie7
Eesmärk e. reference image. Firefox 2 Safari 3.1 Internet Explorer 7

Opera 9.26 ja Opera 9.27 renderdavad samuti, sarnaselt Safari’le, Acid2-näo punkt-punktilt õigesti.

IE spurdib konkurentidele järele

IE8 beeta olla karmi pildikese korralikult ära renderdanud mullu detsembris. Muuhulgas on Microsoft’i töösolevas lehitsejas juba teostatud sellised uuendused, nagu CSS-pseudo-klasside :after ja :before tugi ning tublisti parandatud DOM. Oluline uudis on, et IE8 kasutab standarditekohast renderdusviisi. Arendajaile on saadaval IE8 Readiness Toolkit ning CSS-i toe paranemist saab jälgida MSDN-is.

Mis puutub hetkel parima standardite toega Windows’i brauserisse, siis Slashdot juhtis eile tähelepanu, et Safari 3.1 kasutuslitsents sisaldab absurdset punkti, mis lubab installida seda vaid Apple’i riistvarale. Kui kasutajad vaevuksid small print‘i lugema ning järgima, siis meeldiks see muidugi väga neile, kes on Apple’it teravalt kritiseerinud kavala Safari automaatinstallimise eest sadade miljonite kasutajate arvutitesse – nagu näiteks, üllatus-üllatus, Mozilla Foundation‘i tegevjuht John Lilly. Totra litsentsiämbri kõrval on muidugi märksa murettekitavam, et Safari sisaldab lappimata turvaauke, mida Secunia liigitab "highly critical".

Brauserite turul käib vilgas sagimine ning ehkki esialgu toob see kaasa lisapeavalu veebiarendajatele, on kokkuvõttes väga positiivne, et konkurents paremate lehitsejate loomise nimel on suhteliselt lühikese aja jooksul märgatavalt tihenenud.

22 kommentaari sissekandele “Acid-testid: Opera ja WebKit tegid ära, kuidas läheb teistel brauseritel?”

  1. Madis

    Tänan postituse eest!

  2. Gunnar

    Kes soovib proovida muid IE versioone lisaks sellele, mis masinasse on käesolevalt installeeritud, saab alla laadida IE installatsioonidega virtuaalsed kõvakettad. Nende kasutamiseks on vaja veel sellist TASUTA jubinat nagu Virtual PC 2007. Tänase seisuga saadaolevad VHD-d aeguvad 03.07.2008.

    Ma olen ise paari VHD-d proovinud ja masinale need suuremaks katsumuseks pole seni kujunenud. Seega, kes tahab proovida IE8 või kellel on vaja saitide testimiseks mõnda vanemat versiooni, saab Virtual PC abil kõik oma katsed tehtud.

  3. Lembit

    On ka märksa lihtsam lahendus — MultipleIEs, http://tredosoft.com/Multiple_IE
    Olen hulk aega kasutanud, mingeid jamasid ei ole täheldanud. Soovitan.

  4. Madis

    Jep, Multiple IE on hea.
    Samuti IE8-a on sama, mis IE 7 kui see on Internet Explorer 7 režiimi lülitatud tööriistaribal oleva nupuga.

  5. Gunnar

    Saab küll lülitada, kuid code base, mille peal IE8 töötab, on siiski IE8 oma. Seepärast ma teda virtuaalmasina peal jooksutangi, et põhibrauser miski stabiliseerimata beta poleks. :)

  6. Madis

    Kas sa kasutad siis Internet Explorerit oma põhibrauserina :o ?

  7. Lembit

    Siin veel üks soomekeelne ülevaade brauserite skooridest Acid3-testi ilmudes kuu aega tagasi. Muuhulgas mainitakse, et IE8 enam ei läbi Acid2-testi.

    http://www.itviikko.fi/page.php?page_id=46&news_id=20086990

  8. Gunnar

    Mul on masinas kokku neli brauserit: IE7, Firefox, Opera ja Safari. Pluss üks moodustis veel, mis tegelt Firefoxi koodibaasi kasutab. Seepärast ma seda eraldi välja ei too.

    Opera ja Safari on mul põhiliselt kasutusel siis kui masinas on miskit suuremad asjad avatud. Näiteks SharePoint arenduse jaoks vajalik keskkond, kus Virtual PC otsas jookseb SharePoint Server 2007 Enterprise Edition, Windows Server 2003 ja Visual Studio 2005. Selle komplekti kõrvale on tavaliselt avatud mõned remote desktopi aknad, Skype ja MSN.

    Nö. rahulikul ajal kasutan peamiselt IE7, sest selle jaoks on mul installitud Google Toolbar ja veel mõned vidinad, mida teinekord tarvis läheb. Hetkel kasutan paralleelselt ka Safarit, et näha ära kui praktiliseks see igapäevases elus osutub.

  9. Madis

    Nojah, eks igalühel omad eelistused, sest ega kasutusmugavus IE7-l paha pole ning renderdamine samuti eelmisest versioonist palju paranenud.

  10. Lembit

    Mnjah, ma hakkasin IE7-t kasutama alles mõne kuu eest, sest seda lihtsalt ei saa enam kodukate testimisel ignoreerida, ehkki 7 võtab 6 kohta üle üllatavalt visalt.

    Ja paraku-paraku pean tõdema, et IE7 “palju paranenud” renderdamine on … noh, veidi üle pakutud. Tunnistan, et pole kuhugi MSDN-i väga süvenenud, et mis siis täpselt uuenes, seega ei hakka MS-i tiimi pihta sõnu loopima, aga näit. ma nagu mäletan, et enne lõpliku versiooni ilmumist lubati, et :hover töötab enamike elementidega, nagu peaks. Mida aga pole, seda pole.

    Teiseks, peamisi asju, mille peale HTML-küljendamisel aega kulub, on IE-le omaette margin‘ite ja padding‘ute ettesöötmine, sest box model on bugine. Paraku on keerukamate layout‘ide puhul ka IE7-l samuti väga palju kohti, kus ta “õhkusid” valesti renderdab.

    Nüüd, kus IE arendusele on kõvasti hoogu juurde antud, on oodata aasta lõpus “meeldivat” olukorda, kus tuleb hakata IE8 ilmumisel paralleelselt 3 IE versiooniga testima. Väga jama lugu.

  11. Madis

    Mhm, kas strict mode’is polnud mitte box model õige? Samuti töötab :hover IE7-s minu arust korralikult iga elemendiga ning üks olulisimaid asju ka PNG faili toetus.
    Ega ma muidu ei kiidagi IE 7-t, lihtsalt ma sain aru, et sulle temas midagi meeldib et sa KASUTAD seda(seega pole oluline, et seda ka kodukate testimisel vaja).

    Ise olen igipõline Opera fänn ja tulevikuplaane nähes ilmselt ka jään selleks.

  12. Lembit

    Madis, kui sa pead silmas doctype‘i — XHTML Strict vs. XHTML Transitional –, siis IE jaoks pole siin vahet, mõlema kuvamiseks kasutab ta oma peaaegu-standarditekohast renderdusviisi. Ehk siis kui me Gecko või Webkit’i puhul räägime Standards Mode’ist ja Quirks Mode’ist, siis IE pole päris võrreldav ning Henri Sivonen liigitab ta oma tuntud tabelis samasse klassi eelmainitud mootorite Almost Standards Mode’iga.

    Box model on palju-palju parem kui IE6-s, aga korras ka mitte. Keerukamates layout‘ides olen pidanud teatud kohtades söötma IE7-le samasuguseid stiile nagu IE6-le.

    Ja :hover ei tööta iga elemendiga. Proovi näiteks mõnele div-ile hover peale panna. Või siis mingi selline konstrui: #div:hover img { ... }. Ei tööta.

    PNG läbipaistvuse tugi on muidugi suur asi. Et aga IE6 on veel väga ohtrasti esindatud, peab vastavaid alphaImageLoader-või-mis-krt-nende-nimi-oligi skripte ilmselt veel aasta-paar edasi kasutama.

    Ei püüa kindlasti mitte IE7-t kuidagi maha teha, tahtsin lihtsalt välja öelda, et nii suur pole see edasiminek olnud, kui oleks võibolla oodanud. Samas on igal mootoril oma kiiksud ja samamoodi on mu stiililehtedes häkke Safari ja Opera jaoks.

  13. Lembit

    Ma lugu kirjutades ei tulnud selle pealegi, aga panin IE6 ka pulli pärast Acid-teste tegema. Acid3: 11/100, ehk vaid 1 punn vähem kui IE7. Acid2 pilt on täiesti arusaamatu.

  14. Madis

    Mhm, ma oleks ennustanud, et IE 6 jookseb Acid 3′e peale kokku :P

  15. Gunnar

    IE8 peab MS korralikult tegema. Kui IE6 ja IE7 elab veel hambad ristis paralleelselt üle, siis kolmas kapriisne versioon neile lisaks oleks juba liig. Samas on alati võimalik ju kuulutada, et IE6 on deprecated jne ja elada edasi IE7 ja IE8 peal. :)

  16. Madis

    No IE8 püüab raudselt IE6 lehti IE6 mootoriga kuidagi renderdada, iseasi, mille järgi ta täpselt otsustab, arvatavasti doctype kaudu, kuna esialgne plaan eraldi meta tagi lisada tühistati.

  17. Lembit

    Madis: ei, ei tule seda mitme mootori kaasapanekut IE8-sse. Küsimus polnud ainult META tag’is. Üldiselt sellega ongi nõnda, et ehkkki mitmed veebinikerdajad serveerivad seda kui (veebitreialite) mõistuse võitu MS-i üle, siis mina kaldun pigem nõustuma kellegi Mozilla inseneriga, kes kirjutas juba selle mõttega lagedale tulemisel MS-i IE-tiimi poolt (et paneks mitu renderdusmootorit ühte brauserisse kokku) — mitme mootori paralleelne arendamine N aega tulevikku koos pideva bug fixing’uga, no see oleks ikka Simsoni vägitöö. Et tegelikult oli vast pigem MS-i siseselt pragmaatikute võit mingite eriti täkku täis inseneride üle.

  18. Madis

    Ahsoo. Samas huvitav, et IE 8 Betas on võimalik kolme renderdusviisi vahel valida küll kuigi võib-olla on tegemist lihtsalt veebimeisterdajatele, kuna võimalus asub Developer Toolsi all.

  19. Lembit

    Madis, sul on õigus, ja mina kukkusin lahmima, ilma materjalidesse süüvimata. Vaatasin MS-i dokid korralikumalt läbi ja tõepoolest, renderdusviiside valimine jääb IE8-sse sisse (ehkki kõik dokumendid mainivad, et lõplikult lukku pole beetas veel midagi löödud). Põhiuudis, mis mind ka segadusse ajas, on pigem selles, et kui varem taheti IE8 panna by default IE7 renderdusviisi kasutama, siis nüüd on otsustet, et kõik leheküljed, mis deklareerivad standarditekohase doctype‘i, renderdatakse n-ö maksimumiga. META tag‘i kasutamise võimalus jääb ka alles:
    meta http-equiv="X-UA-Compatible" content="IE=7"
    meta http-equiv="X-UA-Compatible" content="IE=8"

    Veelgi enam, näib, et uut META tag‘i ei tohi kindlasti ignoreerida, sest juba tuttavatest Quirks vs. Standards vs. Almost Standards Mode’idest + IE versioonide mode‘idest moodustub komplekt, mille kohta white paper pealkirjaga Versioning and Internet Explorer Modes, pakub järgneva selgituse:

    Quirks: IE=5
    IE7 Standards: IE=7
    IE8 Standards: IE=8
    Best possible mode: IE=edge

    Selle PDF-i, 8 lk toredat öölugemist, leiab siit:
    http://code.msdn.microsoft.com/ie8whitepapers/Release/ProjectReleases.aspx?ReleaseId=569

  20. Madis

    Ega ma ise kah just põhjalikult tutvunud pole, a tänan uuringu eest.

  21. Gunnar

    Lisaks standardite toele ja kõiksuguste testide läbimisele seisab IE-l ees veel üks karm tegemine. Kui nüüd vaadata brauserite jõudlusteste Windowsi peal, siis on IE suhteliselt nukras seisus. Okay, Firefoxile järgi jõudmine oleks isegi mõeldav ilma elajalike pingutusteta, kuid Safari pani pika puuga ära kõigile. Mul on Safari pidanud seni väga tublisti vastu ka nii ekstreemsetes tingimustes, kus Firefox ajab peaga vastu seina taguma.

    Seega on MS-il vaja ära teha päris mitu kodutööd: renderdamine, standardite tugi ja eeskätt brauseri jõudlus. Kui Apple Windowsi platformi vähegi tõsiselt võtab, siis saab tast lähitulevikus IE peamine konkurent – kui MS muidugi selle väljakutse vastu võtab.

  22. Lembit

    Peale IE8 installimist ilmnes MultipleIE-ga selline probleem, et IE6-ga ei saa testida vorme: vormi väljadel ei saa kursorit aktiivseks ja miskit sisestada. Reinstall ei aita.

    Otsisin ja leidsin sellised alternatiivsed riistapuud mitme IE versiooniga testimiseks Win platvormil:
    - Microsoft Expression Web SuperPreview,
    - IETester / HomePage.

    Viimase juures märkus, et focus is not working properly, mis kõlab kahtlaselt sedamoodi, et samamoodi vorme testida ei saa.

    Kogu jutt enda jaoks for the record ja ehk on kellelgi veel abi. Ma ise nimelt jõudsin juba ühe käsiloleva projekti HTML-küljendaja kallal kurjustada, et “mis jama nende va vormidega IE6 peal on” :P

    Expression Web SuperPreview jällegi ses osas piiratud, et testida saab IE6 ja kas 7 või 8-ga, sõltuvalt sellest, kumb n-ö päriselt installitud on. Kõiki 3 korraga ei saa. Kompenseerida saab sellega, et IE8 compatibility mode‘i sisse-välja lülida.

    Aga, ¤%&?!!, GA raportite sõnum on selge: IE6 peab veel hulk aega toetama.

© DT 2014 | Creative Commons Attribution-Noncommercial 3.0 License | WordPress