DT blogi

Kasutajasõbralikkus on veebis küllaltki uus teema, sest paljud leheküljed ehitatakse tellijale, mitte tellija klientidele. Kuidas aga teha nii, et valmiv kodukas oleks meelepärane ka meie klientidele? Võimalusi on mitmeid, mina peatun seekord inimkatsetel.

Koduka loomise küllaltki varajases faasis on hea plaan hakata läbiviima testimisi suuremate muudatuste osas, kuhu kaasatakse inimesi, kes koduka ideedega kursis pole.

Tellija ja kodukat ehitav firma on kõige nadimad koduka testijad, sest nemad on 100% kõigega kursis ning teavad liiga hästi miks üks või teine asi kodukal just nii lahendatakse.

Kes aga pole nende ideedega kursis, on “inimene tänavalt”, kes hiljem kodukale satub. Muide, tema näeb kodukat hoopis teisiti kui asjaga hästi kursis olevad inimesed. Seepärast on teda ka kõige lihtsam igasuguste uuenduslike lähenemistega segadusse ajada. Segadusse sattunud külastaja läheb aga kodukalt minema ja peatub konkurendi juures, kelle kodukas on temajaoks arusaadavam.

Näited praktikast. Kõige lihtsam on külastajat segadusse ajada lehekülje navigatsiooniga. Kolm halba näidet, millega olen kokku puutunu.

1. Esilehel on menüü seal, kus me oleme harjunud - üleval või siis vasakus või paremas servas. Alamlehtedele on menüü hoopis teises kohas. Tekib omamoodi hüpe lehekülje navigatsiooni loogikas ning külastaja peab ümber kohanema. See üks sekund saab otsustavaks.
2. Esilehel on ülemine menüü umbes nagu arvutiprogrammides - lähed mõne valiku peale ja tuleb lahti kastike alamvalikutega. Alamlehtedel on aga ülemine menüü tavaline linkide rivi ning alamvalikud ilmuvad vasakusse menüüsse. Tekib paari sekundine mõttepaus, meenub, et teised lehed olid lihtsamad, lähme vaatame neid.
3. Kolmas variant - kui lehekülg kasutab mitut menüüd, siis on need kõik ühesuguse välimusega ning raske on eristada, milline neist on see kõige olulisem, mis meid otsitava infoni juhatab. Külastaja vaatab natuke lehekülge, ei saa asjast aru, kehitab heal juhul õlgu ja vajutab nupule Back.

Et külastaja meie uuele kodukale ikka peatuma jääks, siis peame “inimese tänavalt” kaasama koduka valmimise protsessi küllaltki varakult. Lisatööna peame arvestama seda, et iga testimise sessiooni jaoks peab looma enam-vähem töötava ja tõetruu prototüübi. See omakorda tähendab lisakulu teostajale ja tellijale, kuid selle kulu võib lugeda ka investeeringuks e-turundusse, sest tekib selge konkurentsieelis.

Valmistume testimiseks

Nagu just mainitud sai, on testimiseks vaja tõetruud prototüüpi, mida testija saaks kasutada. Et mitte sääsest elevanti teha, siis pole prortüüpi vaja sisuhaldussüsteemiga siduma hakata. Aitab sellest, kui seda saab brauseris lihtsasti vaadata.

Järgmiseks on vaja testija jaoks panna valmis testimise koht. Ideaalne on tuba, kus teisi inimesi segamas pole - on ainult testija ja teda juhendav isik. Kõik kõrvaline võib osutuda segavaks. Näiteks võib testija karta oma arvamust avaldada, kui kõrvallauas tegeleb keegi moeka värvitud juuksepahmakaga tüüp disaini kallal, sest äkki see ongi see disainer ja kuidas ma siis ikka nii saan öelda.

Testimise sessioon tuleks ka jäädvustada nii helis kui pildis. Pildis selles mõttes, et sessiooni ajal jookseb testija arvutis soft, mis ekraanil toimuva jäädvustab. Hea oleks kasutada sellist softi, mis pildist ja häälest ise video valmis küpsetab. Juhendaja kirjalikele märkustele on see kuldaväärt lisamaterjal, mida hiljem üheskoos läbi töötada.

Viimaseks on vaja koostada testimisplaan. See ei pea olema keerukas, kuid peab sisaldama kõike olulist, mida soovime testida. Ajaliselt võiks arvestada piiranguks kuskil pool tundi kuni tund, kuid mitte rohkem, sest selle ajaga võib testija leheküljega ära kohaneda. Näiteks võib testimisplaan sisaldada selliseid punkte.

Testimine

Testimiseks tuleb leida inimene, kes pole leheküljega kursis. Soovitatav on palgata võõras inimene, sest tema arvamus on ausam kui tuttavate oma. Seda sellel lihtsal põhjusel, et ta ei tunne meid ja tal ei teki tunnet, et äkki ma kuidagi solvan teda või ütlen kuidagi midagi valesti.

Testijale tuleb sessiooni alguses rääkida ära, et sessioon jäädvustatakse ning soovitatav on küsida allkiri paberile, mis jätab õigused jäädvustatud materjali üle teostajale. Kindlasti tuleb alguses ära rääkida ka see, et testitakse lehekülge, mitte testija teadmisi. Oluline on see, et testija tunneks ennast vabalt ning ei oleks enesekaitseks valvel.

Testimine viiakse läbi testiplaani järgi. Testijale antakse ülesandeid ning juhendaja teeb märkmeid selle kohta, kuidas testija antud ülesandeid läbib. Näiteks võivad olla ülesanded sellised.

1. Olles esileheküljel, milline menüü on teie arvates peamenüü?
2. Olles toote XYZ leheküljel, palun proovige jõuda teenuse PQR leheküljele. Seejuures, palun, kommenteerige oma mõttekäike.
3. Proovige otsingu abil leida üles firma tegevjuhi biograafia.

Kindlasti märkige üles vastused ja kommentaarid, mida testija jagab, kuid hoiduge talle ise näpunäiteid jagamast. Vastasel korral on tegemist juba õpetatud testijaga ning see moonutab testimise tulemust oluliselt.

Sessiooni lõpus paluge testijal avaldada üldist arvamust lehekülje kohta. Samuti paluge tal rääkida, mis talle meeldis ja mis teda häiris. Selle kokkuvõttega võib testi lugeda lõppenuks.

Testi tulemuste kasutamine

Peale testimist on mõttekas korraldada ühine koosolek tellijaga ning käia testimise sessioon üheskoos läbi. Testimise tulemused võimaldavad hinnata seda, kui hästi võimalikele külastajatele läheb peale üks või teine uuenduslik idee. Samuti saab head tagasisidet igasuguste puuduste ja väärarusaamade kohta, mis parandamist vajavad.

Kui tekib kahtlusi tulemuste usaldusväärsuse osas, siis võib alati palgata mitu testijat ning viia läbi mitu sessiooni. See on isegi parem, sest siis tekib võimalus tulemusi võrrelda. Lisaks sellele võib üks testija märgata asju, mida teine ei märka ja vastupidi.

Peale testimise tulemuste läbitöötamist ning vastavate paranduste sisseviimist tasub korraldada jälle uus testimine, kuid seekord juba teiste inimestega. Eelmise sessiooni testijaid ei ole otstarbekas kasutada, sest nemad juba tunnevad uut kodukat.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtteks võib öelda, et ajakulu, mille teeme testimisele on investeering valmivasse kodukasse. Testimisi on koduka tegemise käigus oluliselt odavam läbiviia kui juba valmis koduka põhjal õppida ja sellesse parandusi teha.

Valmis kodukas on seotud sisuhaldusega ja muude programmiliste jubinatega, see on 24/7 kasutuses ning selle uuendamine ja täiendamine on selle võrra raskem, et kõik muudatused tuleb selgeks teha ka tehnilistele vahenditele ning uuenduste tegemise jaoks peame leidma ajad, mil leheküljel on minimaalselt kasutajaid.

Testimine ei ole kallis lõbu, vaja on vaid pealehakkamist ja tõsist tahet oma tööd hästi teha.

Kirjutas Gunnar, 12.07.2008 kell 11:45, teemal Testimine, WWW. Jälgi selle postituse kommentaare läbi RSS-uudistevoo (feed). Lisa kommentaar või tagasisideviide (trackback) oma veebilehelt või blogist.