Sisu haldamine - mida see tähendab
23.10.2006 | GunnarSisuhaldus on kõlav sõna, mille välja tulistamisega veebifirmade müügimehed kitsid pole. Paistab, et sisuhaldussüsteemide (CMS – Content Management System) buumi kõlavate märksõnade peal annab liugu lasta veel kaua. Paraku ei ole selle kõlava termini kasutamisega tihtipeale kursis kumbi pool – ei müüja ega pakkuja. Süsteemist saavad mõlemad aru, et sellega saab oma leheküljel tekste avaldada, kuid sealt edasi hakkab tavaliselt tühi maa. Selle kirjutisega tahan anda ülevaate sellest, mis on sisu haldamine, kuidas see käib ja mida see ühele firmale tähendab.
Mis on sisu?
Sisu on kõik, mida firma oma veebis külastajatele vaadata, lugeda, alla laadida pakub. Sisu lai definitsioon on aluseks korduvatele küsimustele: “kas teie süsteem võimaldab ka seda ja toda?”. Ehk siis, millist sisu saab hallata süsteemiga, mida pakutakse. Ma peatun siinkohal haldamise mõttes kõige aeganõudvama sisu juures, milleks on tekstilised materjalid. Muud populaarsed sisu erinevad vormid võtan vaatluse alla mõni teine kord, siis kui selle järgi otsene vajadus tekib.
Üle vaade sisu avaldamise protsessist
Alustame sellest, et vaatame üle, milliseid samme sisaldab endas sisu avaldamine. Pean siinkohal oluliseks see ülevaade anda, sest hiljem saame analüüsida ka ajalisi ja rahalisi kulutusi, mis ühe või teise teksti avaldamine endaga kaasa toob. Märgin kohe ära, et kiire kopi-peist suvalisest meilist või dokumendist, millele järgneb salvestamise nupu vajutus, pole enamasti sisu haldamine. Sisu soperdamine oleks ehk kohasem termin. Meie aga vaatleme seda, kuidas avaldada sisu, mis on külastajate jaoks atraktiivne ja kasulik.
Sisu avaldamise protsess võiks koosneda järgmistest sammudest:
- toimetamine,
- küljendamine,
- avaldamine.
Pikemaks ja põhjalikumaks pole siinkohal vaja minna.
Sisu toimetamine
Sisu toimetamine on üks teemasid, millele häbematult vähe tähelepanu pööratakse. Samas otsustatakse selles punktis pea kogu teksti kvaliteet. N-ö must tekst, millest tuleb avaldamiskõlblik materjal toota, ei pruugi olla avaldamiseks sobiv. Lauseehitus võib olla nihu, jutt pole sorav, kasutatud on liiga palju antud kontekstis mõttetuid sõnu jne. Samuti võib olla jutt lugemiseks ebamugav tänu pikkadele lohisevatele lausetele. Taolisi probleeme võib olla teisigi.
Toimetatud tekstis on kõik eelmainitud puudused kõrvaldatud. Tekst on sorav ja lihtsasti loetav ning kõik liigne on välja jäetud. Peale selle on oluline, et tekst oleks korralikult liigendatud. Ühes pikas jorus jooksvat teksti ei viitsi keegi lugeda. On oluline, et pealkirjad oleksid paigas ja pikemad peatükid oleksid jagatud mõistliku pikkusega lõikudeks. Kujutage näiteks ette, kui käesolevas tekstis poleks kasutatud ühtegi alapealkirja ja kõik praegu eristatavad peatükid oleksid ühtlased tekstiplokid, kus tühje ridu vahel pole. Ma võin kihla vedada, et selle teksti lugemisega te sellisel juhul siiani poleks jõudnud.
Sisu küljendamine
Kui tekst on toimetatud, võib asuda teksti küljendamise juurde. Teksti hea visuaalne välimus muudab ka keerukamad tekstid külastajatele meelepärasemaks ja inimesed ei tüdine nii kiiresti.
Ära unusta kunagi, et veebis pole taustsüsteemiks mitte raamatukogu lugemissaalile omane vaikus, vaid midagi kosmodroomi sarnast. Inimesed, kes veebist midagi otsivad, püüavad pingeliselt orienteeruda infomüras ning seetõttu on nad nii info kui selle välimuse kvaliteedi osas väga tundlikud.
Ma ei väsi kordamast, et Back-nupu vajutust on veebis kõige lihtsam välja teenida. Järgmise lingi vajutuseni jõudmiseks on vaja näha tohutut vaeva. Ma ei pea silmas seda, et keegi ikka vajutaks järgmist linki, vaid seda, et see oleks infootsijatel järgmine nende eneste jaoks mõistetav liigutus käesoleval materjalil peatudes.
Küljendaja võib lisada tekstile näiteks illustreerivaid graafilisi elemente. Samuti võib vajadusel tekstilõike rõhutada või eraldi tugevamalt esile tuua. Info peab olema silmadega kergesti haaratav, mingeid segadusi ja sasipuntraid jääda ei tohi. Ühesõnaga, tekst tuleb panna elama.
Sisu avaldamine
Kui tekst on toimetatud ja küljendatud, võib asuda teksti avaldamise juurde. Kindlasti on hea, kui tekst on leheküljel kergesti leitav, samuti võiks tekst olla hästi leitav ka otsingumootoritest.
Leht tuleb ära indekseerida märksõnade järgi, mis seda kõige paremini iseloomustavad. Olgugi, et otsingumootorite robotid neist märksõnadest oluliselt välja ei tee, on lehe enda otsingute seisukohalt oluline, et külastajad leiaksid kiiresti üle materjalid, mida vajavad.
Enne avaldamist on alati hea lasta kellelgi teisel uus materjal üle vaadata ja läbi lugeda, sest kirjutaja ise on tõenäoliselt antud kirjatüki osas n-ö liiga kodus ja ei pruugi teksti lugeda selliselt nagu loeb inimene, kes tekstiga esmakordselt tutvub.
Kui kõik tundub korras olevat, võib uue teksti kõigile lugemiseks avada. Vajadusel, kes kasutab ja peab käsitsi haldama oma saidi Google Sitemap‘i, võib teha nüüd ka täiendused sitemap‘ile, et robot uut teksti indekseerima tuleks.
Kokkuvõtteks
Nägime, et sisu avaldamine selliselt, et see poleks jälle üks neist tekstidest, millesse keegi eriti süveneda ei viitsi, on päris aeganõudev tegemine. Võin omast kogemusest tuua näite, et ka ühe A4-lehekülje pikkuse teksti avaldamisele võib vabalt kuluda pool päeva või enamgi. Ajakulu on seega märkimisväärsem kui veebis tihti esineval kopi-peistiga hooletul sisu loomisel. Kuid saadud tulemusega jääb rahule nii avaldaja kui ka külastajad, kes leheküljele satuvad. Viimased on kõige olulisemad, sest eeskätt nendele peaks firmade kodulehed olema suunatud.