.

Tasemel veebileht mõne tuhande krooni eest?

28.06.2006  |  Gunnar

Eile pöördus murega meie poole vana tuttav. Tema ettevõttel valmis paar kuud tagasi uus veebileht, ühe tuntud Eesti veebifirma loome. Mees ei jõudnud projekti ära kiruda – venimised, möödarääkimised ja lõpptulemus loodetust täiesti erinev, kahjuks halvemuse poole. Ja nüüd ei saa firma IT-mees juba pea kolm kuud uude veebi materjale sisestatud. Ma ei uskunud oma kõrvu – ka kõige mannetum sisuhalduslahendus, mida olen näinud, ei ole ju tegelikult midagi enamat kui rida veebivorme. Säense asja kasutamine ei tohiks ju ometi nii raske olla…? Tuttav möönis, et nende noor odavalt palgatud IT-mees ei ole ka just raketiteadlane, aga siiski…. Hale hakkas. Firma on kulutanud veebile mõõdukalt raha ja hulga aega (=raha), ent juba enne selle esimest avaldamist tuleb leida uus partner ja teha lisaväljaminekuid, et lõpuks midagigi üles saaks.

See tuttav ei ole esimene minu tutvusringkonnas, kes on odava veebilahenduse tellimist hiljem kibedasti kahetsema pidanud. Nõnda sündiski järgnev mõttemõlgutus sellest, mida saab tellija tegelikult, kui otsustab odava või ülikiiresti valmiva veebilahenduse kasuks. Teen juttu nii teenustest, toodetest kui ka kvaliteedist. Ja … tagajärgedest.

Veebilahenduse valmimise etapid

Lühidalt võttes valmib veebileht järgmiste etappidena:

  • planeerimine,
  • disain,
  • tehniline teostus (programmeerimine, integreerimine),
  • süsteemi testimine,
  • süsteemi paigaldamine tellija veebimajutuskeskkonda,
  • sisu toimetamine ja küljendamine,
  • sisu avaldamine,
  • lehe registreerimine otsingumootorites (ja muu marketing).

Järgneb garantiiperiood ning edasi võib tellija sõlmida sisuteenuste ja tehnilise hoolduse lepingud, kui tahab lehe haldamisega seotud tööd enda kaelast ära delegeerida.

Etappide nimekiri on lihtne ja selge ning sarnase pakub välja iga veebifirma, ka selline, kes väidab, et teostab selle kõik odavalt. Ettevaatust! – selle lühikese listi taga ootab hulk tööd. Väga lühikese ajaga ja väga odavalt pole ühelgi firmal võimalik pakkuda taolist paketti kvaliteetselt, nii et tulemuseks pole järjekordne õlgu kehitama ajav mäkerdis veebis.

Veebilahenduse planeerimine

See hädavajalik ja kõigele aluse panev etapp on odava teenuse puhul olematu või siis äärmiselt kasin. Planeerimine tundub paljudel firmadel seisnevat selles, et paari suitsupausi ajal pannakse paika üldised jooned stiilis “mida tellija umbes tahab”. Tellijat ei kaasata piisavalt paljudesse detailidesse, teostajad püüavad ise kliendi eest mõelda ja mõtlevad muidugi seda teed, kuidas on neile lihtsam. Samas jäävad arutamata paljud olulised küsimused.

Nii algab töö pinnaselt, kuhu on ette maetud järgmistes etappides tekkivad probleemid. Teostaja ei tea kindlalt, mida tellija tahab ja tellija eeldab, et oskajad teevad sellise lehe nagu ta soovib.

Veebilehe disain

Kujundamise ajaks on eeldatavalt teada kliendi täpsed soovid, paigas on plaan, kuidas tellija uude ärikeskkonda tuuakse ja palju muud. Kvaliteetse teenuse korral on planeerimisele kulutatud hulk inimtunde nii teostajate omavaheliste nõupidamiste kui ka kliendiga peetud arutelude näol. Odavad ja kiired teenused kisuvad kiiva juba nüüd ning disainist – mis muidu pole pikk etapp – saab kannatuste rada.

Tasapisi tõstavad pead eelmise punkti tegematajätmised. Tellija saab kavandid ja näeb, et valima peab halbade hulgast vähem halva. Leebem tellija (”odavalt ma enamat ei oodanudki”) nõustub mõne kavandiga ning laseb seal veidi muudatusi teha. Mõned saadavad need kavandid pikalt. Mõned koos firmaga. Igal juhul kuuleb tellija enamikul juhtudel muudatusi nõudes odava firma käest, et lihvimine maksab lisa. Esimesed tülid on kiired tulema igal juhul. Ja venimised (ometi pidi ju leht valmima kiirelt). On ka tellijaid, kes on rahul sellega, et on enam-vähem ilus pilt, kuid need ultrarealistlikud kliendid on sageli teadlikult väljas ajutise lahenduse peal. Paari kuu või aasta-kahe perspektiivis planeeritakse “korralikku” veebi.

Veebi tehniline teostus

Selles etapis, mis hõlmab endas programmeerimistöid ja vajadusel veebilehe integreerimist erinevate teenustega, peidetakse odava ja/või kiire teenuse korral vee alla äärmiselt ohtlikud karid. Odavat teenust saab pakkuda ainult see firma, kellel on madalapalgalised töötajad. Madalat palka saavad algajad, kuid ka igasugused wanna-be programmeerijad ja tehnikud.

Taas torpedeerib tegemisi peamiselt olematu või puudulik planeerimine. Odavad programmeerijad kirjutavad Shakespeare’i ahvidena koodi, samas puuduvad neil juhendid selle kohta, mida tellija soovib.

Tellija soovib seda, et talle müüdav lahendus oleks põhjalikult läbi mõeldud. Ta eeldab, et teostajad on tema jutust saanud aru ning suudavad ise nii palju mõelda, et süsteemi toimimisloogikas ei teki tervele mõistusele vastuvõetamatuid keerdkäike. Aga kui lahenduse väljatöötamise põhiline alustala on “ta tahab vist umbes nii”, on õnnetus peagi käes.

Tellijaga suheldakse siis, kui etapp on tegijate arvates lõpujärgus ja vahepeal valminut on võimalik esitleda. Siinkohal haarab tellija kätega peast kinni ja uurib, mis segadus ja jama on talle ette söödetud. Tema pole sellist palagani endale tellinud. Algab vaevaline ümbertegemine, mis venitab projekti ajalistest raamidest välja. Kas poleks olnud lihtsam tellijaga enne paar nõupidamist teha?

Vahemärkus

Paljud veebiprojektid lõppevad siin ära. Kas saab teostaja aru, et jõud ei käi üle või on tellijal teostajaga jamamisest nii kõrini, et ta enam ei taha. Teostaja küündimatuse tõttu on mõlemad osapooled raisanud kõvasti aega ja näinud vaeva, kuid tulemust ei sündinud. Kõige õnnetumasse seisu satuvad siinkohal tellijad, kes on teinud ettemaksu – seda raha nad enam ei näe. Mõnikord polegi seda kuskilt küsida, kuna teostaja telefonid ja e-posti aadressid on tummad.

Süsteemi paigaldamine tellija veebimajutuskeskkonda

Kui asjad on lõpuks seal maal, et kõik tundub valmis olevat, paigutab teostaja lehekülje tellija veebimajutuskeskkonda. Osad odavad firmad pakuvad tellijale ainult enda keskkonda, et kaitsta oma lähtekoodi (mõelge ise, miks see ilmavalgust näha ei tohi) ja garanteerida endale ka valminud veebilehe edasine hooldus.

Siin on jälle ohukoht – lohakas tehniline teostus. Kui süsteem on ehitatud kinni kindla arendusserveri konfiguratsiooni külge, siis tuleb tellija serverisse ülespandavale koopiale teha olulisi muudatusi, et kõik tööle saada. Nutke või naerge, aga see asi võib aega võtta ka nädala või halvemal juhul paar.

Odavad sisuteenused

Odavate firmade sisuteenused on… odavad. Avaldatavad materjalid ei näe head välja, olles üle- või alaküljendatud jne. Kiired tegutsejad on tavaliselt nii kiired, et ei viitsi üldse tekstidesse süveneda ning eeldavad, et see, mis tellija saatis, lähebki just nii muutmata kujul üles. Tellija aga eeldas, et küllap teostaja teab ja annab nõu, kuidas neid materjale oleks veebis kõige parem avaldada. Halva visuaalse poole sünni teine etapp toimub just siin.

Tihti peab tellija oma materjalid sisestama ja avaldama ise. Et tellija ei tea sisuhaldussüsteemi nõkse, siis ei tule enamasti ka uue sisu loomine kuigi hästi välja. Igapäevases elus kasutavast tekstiredaktorist kopeeritud tekstid säilitavad osaliselt oma esialgse välimuse kuni fontideni, mis ei sobi kokku kodulehekülje disainiga. Tulemusena näeb leht välja inetu, ükskõik kui hea disain on selle aluseks.

Lehe registreerimine otsingumootoritesse

See oluline etapp algab juba siis, kui tellija poolt antud materjale sisuhaldussüsteemi sisestatakse. Nimelt tuleb juba siis paika panna märksõnad, mille järgi üks või teine lehekülg peab otsingumootorites leitav olema. Märksõnad, kirjeldused, pealkirjad, märksõnade paigutus tekstides jne jne – seda tööd ei suuda efektiivselt teha teostaja, kes pole tellija poolt avaldamiseks antud materjalidesse süvenenud. Paljud sisuhaldussüsteemid aga ei pakugi võimalusi lehe otsimootoritele optimeerimise hõlbustamiseks.

Osad firmad pole otsingumootoritega isegi nii palju kursis, et teaks, kuhu ja kuidas lehti registreerida tuleb. Ehk pole nad enda käest kunagi küsinud, et kas klient tahtiski lehte, mida keegi üles ei leia?

Võtame odava ja kiire veebiteenuse kokku

Algus oli niisiis väga ilus. Soodus hind ja professionaalne teenus, lühikesed tähtajad ja meeldiv teenindus. Lõpp kujunes hoopis nukramaks. Hind oli küll hea, kuid teenus valmistas hulga peavalusid. Siiani pole teada, kas ja kui turvaline veebileht on, sest teostaja erilist usaldust selles osas ei äratanud. Projekt venis mitme kuu pikkuseks, sest teostajat tuli pidevalt tagant torkida. Iga uut mõtet tuli kõvasti nämmutada, kuna teostaja mingit initsiatiivi ei ilmutanud (”selle raha eest!?”). Ei, kallis tellija, nad olid võimelised kõigeks, kuid tegid vaid seda, mida oskasid ja mille eest neile maksti.

Leht sai tavaline, ei midagi erilist. Midagi tellija seal avaldas ka, aga säde kustus silmist peale kolme artiklit, mis näitasid ära, milline valu materjalide avaldamine on. Kohati ajavad mingid pealkirjad pildi sassi. Otsingumootoritest meid veel ei leia, aga äkki tellime selle ka millalgi. Aga pole hullu – esimene samm on tehtud ja leht on olemas. Elame sellega mõnda aega, kuid järgmine kord tellime mujalt.

Teostaja pole rahul viriseva tellijaga, kellele miski ei sobi, kes koguaeg tahab midagi ja kes ei oska lihtsaimatki teksti ise veebis avaldada, kuigi poole tunniga näidati ju kõik ette. Aga äkki oleks võinud tellijaga algusest peale kõikides olulistes küsimustes suhelda?

Siiski on üks väärtus, mis jääb projektist mõlemale osapoolele. See on vaimset laadi kasum ehk vastus küsimusele “Tasemel veebileht mõne tuhande krooni eest?”.

6 kommentaari sissekandele “Tasemel veebileht mõne tuhande krooni eest?”

  1. m

    räägite siin pikalt lehekülje märksõnadest, mis aitab lehekülge leitavamaks teha - tag-id on ju tegelikult väga väikese tähtsusega. eelkõige on oluline lehe mõte, sisu, mis tõmbab külalisi, mis omakorda suurendab läbisõitu, mis teeb lehekülje populaarseks ja millele teised populaarsed veebid lingivad.. Seega kui lehe sisu, ettevõte ei paku atraktiivsust, on ikka ka veebitegijatel seda üles upitada. Väike mõju kindlasti, aga mitte määrav.

    mulle tundub, et tegu ei ole kõige objektiivsema tekstiga..

  2. Lembit

    Kulla m, võibolla tõesti jääb mõnedest meie internetiturunduse juttudest mulje, et märksõnad on A&O. Siiski, nii antud jutus kui paljudes teistes, oleme enda arust just veebilehe sisu tähtsust alati rõhutanud üle teiste asjade.

  3. Lembit

    Sisu tähtsust rõhutab ka üks värskem postitus, Millega arvestada koduka uuendamisel.

  4. e-Stonia

    Jutt kõik väga õige aga ei saa nõustuda, et odavad sisuhaldussüsteemid kehvad oleks. Oleme kasutanud vägagi mitmeid erinevaid sisuhaldussüsteeme, kaasa arvatud tasulisi (ka Eesti oma Saurust) ning peab mainima, et kõige parem on siiani olnud MODx kuid ka Drupal on hea ja need mõlemad on täiesti tasuta.

  5. Lembit

    Gunnar kirjutab siin pigem ikkagi teenuste hinnapoliitikatest. Seesama blogi tutvustab vägagi põhjalikult Joomla CMS-i, mis on samuti tasuta.

  6. Veebisaidi kvaliteedi ning hinna kääridest « Internetiturundus – Aju Trust

    [...] Categories: IT, portaali nägu ja disain ja veebisait Tags: veebileht Kommenteerin dt.ee blogikannet veebisaitide maksumuse ning kvaliteedi kääride [...]

Kommenteeri

sulge
Saada link e-postiga

© DT 2006-2008 | Creative Commons Attribution-Noncommercial 3.0 License | WordPress