DT blogi

Sellel nädalal toimus Microsoft Eesti ja MUG poolt korraldatud kodumaine üritus MIX08. Mina esinesin seal ettekandega, mis rääkis päris haigelt kõlavast teemast - pilves arvutamine. Kas on see midagi sellist, mida saaks legaalselt praktiseerida Amsterdami coffee shop‘ides koos matemaatika õpikuga või olen ma siiski täie mõistuse juures ning olles teadlik, kuhu ma kirjutan, olen võtnud siiski käsile tehnilise teema?

Sellel sügisel tuli Microsoft välja oma cloud computing platformiga, millel nimeks Azure. “Pilves arvutamine” on minu loodud kodukootud ja villane tõlge eeltoodud keerukast terminist. Kui see termin peaks kodumaal laialdasemasse kasutusse minema, siis tunnen muidugi siirast heameelt oma panuse üle emakeelde.

Cloud computing

Pilves arvutamine tähendab seda, et ettevõte ei oma (näiteks) keerukamate või nõudlikema süsteemide jooksutamiseks vajaminevat infrastruktuuri, vaid rendib seda sisse. Samuti võib ettevõte rakenduste kasutamist rentida.

Keeruka infrastruktuuri ehitamine ja haldamine koos igapäevase administreerimisega, skaleeruvuse probleemide ja kõige muu keerukaga jääb teenusepakkuja mureks. Teenusepakkuja garanteerib piisavad ressursid tellija rakenduste jooksutamiseks. Samuti garanteerib teenusepakkuja tehnilise keskkonna stabiilsuse.

Arveldamine toimub kasutatud ressurside alusel, mitte serverite arvu ja konkreetsete osutatud teenuste pealt.

Azure Services Platform

Azure Services Platform on Microsofti uus pilves arvutamise platvorm, mis pakub juba praegu, mil teenus alles CTP staadiumis, välja laialdase komplekti teenuseid. Samuti saavad arendajad tasapisi sinna juurdepääsu, mida tuleb taotleda Microsoft Connect lehekülje kaudu.

Azure teenuste kõige alumiseks kihiks on Windows Azure nimeline operatsioonisüsteem, mis on ehitatud spetsiaalselt pilves teenuste osutamiseks. Windows Azure peal jooksevad erinevad platvormi teenused ja S+S mudeli alusel pakutavad majutatud rakendused.

• .Net Services. Tegemist on süvatehniliste teenustega, millest peaks ladusalt aru saama arendajad, kes on mahukamate süsteemidega kokku puutunud.

• access control - teenus ressursidele juurdepääsu kontrollimiseks.
• service bus - võimaldab panna ettevõttes kasutatavad süsteemid ühtse protokolli järgi suhtlema. Lähemat lugemist leiab Wikipediast märksõna Enterprise Service Bus alt.
• workflow services - töövoogude teenus, mida on mõttekas kasutada juhtudel, kui ettevõte kasutab keerukaid ja ressursimahukaid töövooge.

SQL Services. Tegemist on andmete majutamise teenusega, mis toetab nii struktureeritud, poolstruktureeritud kui ka struktureerimata andmeid. Teenuse mõte on lihtne - majuta oma mahukad andmed pilves ning tee seal ühtlasi keerukat andmetöötlust.

Live Services. Teenused Windows Live võimaluste programmiliseks kasutamiseks. Näiteks saab oma rakendused siduda Windows Live fotogalerii, otsinguga ja geoandmete teenustega. Samuti saab Live teenuste abil oma veebipõhistele süsteemidele lisada Live ID abil sisse logimise toe.

SharePoint and Dynamics CRM Services. Hetkel arenduses olevad teenused, mille abil saavad arendajad edaspidi kasutada SharePoint ja Dynamics CRM blokke oma rakenduste osana. Tegemist ei ole vastavate rakenduste täismahus versioonidega, mis pilves jooksevad.

Kõige kõrgema kihi moodustavad suures pildis S+S mudeli alusel majutatud rakenduse rentimise teenused. Muideks, ka oma rakendusi saab Windows Azure peal majutada, mis kaotab vajaduse avalikele või suuremate nõudmistega süsteemidele järjest servereid juurde rentida.

Windows Azure arhitektuur

Arhitektuurilt on Windows Azure küllaltki keerukas, kuigi suure pildi annab kenasti ühte kaadrisse kokku võtta.

Põhiliseks plokiks, mille peal pilves rakendused jooksevad, on Windows Azure Fabric. Iga rakenduse jaoks on eraldi virtuaalmasin, millele on paigaldatud Windows Server 2008. Virtualiseerimisega võiks esimese arvamuse põhjal tegeleda Hyper-V, kuid see pole nii. Azure jaoks on ehitatud täiesti eraldi hypervisor.

Tänu Windows Server 2008 kasutamisele jookseb virtuaalmasinates keskkond, mis on sarnane sellele, mis on meil kohalikes või renditud serverites ja arendusmasinates. Ahjaa, tegemist on Windows Server 2008 64 bitise versiooniga. Iga virtuaalmasin kasutab ühte protesessori tuuma. Seega jookseb ühes serveris paralleelselt täpselt nii palju virtuaalmasinaid, kui on antud serveri protsessoritel tuumasid kokku.

Välise maailmaga suhtlemine toimub üle erinevate HTTP põhiste protokollide, mis muide tähendab seda, et Azure teenuste kliendiks ei pea tingimata olema Visual Studio peal ehitatud rakendused. Virtuaalmasinate ees istub load balancer, mis hoolitseb selle eest, et mitmes virtuaalmasinas jooksvate rakenduste instantside vahel saaks koormus ühtlaselt jagatud.

Tuleval aastal algab

Azure Services Platform on praegu CTP staatuses ning esimese ametliku valmis versioonini kulub veel aega. Roadmap, millest TechEd 2008 Developers raames räägiti, on selline.

• H2 2008 - arendajatele suunatud CTP, SDK ja arendusvahendid.
• H1 2009 - kõigile mõeldud CTP-d, uued andmekeskused.
• H2 2009 - aasta teises pooles avatakse teenus ametlikult.

See, et teenus avatakse aasta teises pooles, on minu julge prognoos. Kui aasta esimeses pooles tulevad alles avalikud CTP-d välja, mis tähendab teenuste koormuse järsku mitmekordset kasvu, siis ma hästi ei usu, et teenus juba juuni alguses ametlikult lahti oleks.

Täna võib siiski uute teenustega tutvuma hakata ning teha otsad lahti ka esimeste katseliste arendustega, mis uute teenuste võimalusi kasutavad.

Kirjutas Gunnar, 22.11.2008 kell 00:07, teemal Microsoft, Tehnoloogia, Windows. Jälgi selle postituse kommentaare läbi RSS-uudistevoo (feed). Lisa kommentaar või tagasisideviide (trackback) oma veebilehelt või blogist.