DT blogi

Nucleus Research tuli lagedale raportiga, milles järeldati, et SOA (Service Oriented Arcitecture) pole tulus ning on liigselt üles haibitud. Uuringu sihtrühmaks oli 106 erineva suurusega ettevõtet.

Uuringu tulemusena selgus, et SOA on kasutusele võtnud vähem kui pooled küsitletud firmadest. SOA-d on rakendatud ainult 27 protsendis IT-projektides ning panused SOA-le on ennast ära tasunud vaid vähestel. Tulemustest teeb juttu InfoWorld artiklis Industry report: SOA is overly hyped.

Mõned põhjused, miks SOA pole laialt käiku läinud, on koos minu kommentaaridega järgmised.

• Töökultuuriga seotud põhjused. Arendajad keelduvad mõnikord kasutamast SOA-d, sest peavad kasutama teiste arendajate kirjutatud koodi.

  Gunnar: Ma ei näe midagi halba selles, et kasutada teiste kirjutatud koodi. SOA korral on see kood nii või teisiti minu eest varjatud, kui ma olen teenuse kasutaja rollis. Minu teha on sel juhul ainult pöördumised ja vastuste lugemine. Kood, mis mulle vastuseid genereerib on teiste inimeste haldusalas ning mind see ometi kuidagi ei saa ohustada. Ka teenuse arendajana jääb minu ja klientide vahele standardiseeritud vahekiht, millest ühel pool jookseb minu kood ja teisel pool klientide kood. Pigem seisneb see probleem arendajate tahtmatuses või suutmatuses endale uusi asju selgeks teha.

• Arendajaid tuleb koolitada, et nad omandaksid uusi teadmisi, mis aitaksid neil kasutada SOA-põhiseid teenuseid. Vastavate koolituste jaoks ei leia firmad tihti raha.

  Gunnar: Ei imesta, kuivõrd antud teema käib keskmistel IT-juhtidel enamasti kõrgelt üle kõrvade. Müügist, mis seisab rahadele lähemal, ei hakka siinkohal rääkima. Samas jääb pisut lahtiseks minu jaoks nii range vajadus koolitamise järgi. SOA-teemasid katvad standardid on olemas ja kõigile kättesaadavad, Google on tuupi täis häid artikleid, mis antud teemat katavad ning saadaval on päris palju vahendeid, mis on hästi dokumenteeritud. See probleem tundub pigem minevat sinna kapsamaale, et ühed ei taha teha ja teised ei taha maksta.

• Infrastruktuur, mis on vajalik avalike teenuste registrite ja hoidlate jaoks on tihti päris kallis ning firmad ei taha selliseid väljaminekuid teha.

  Gunnar: Saan aru sellest. Kahe ettevõtte vahel teenuste kasutamine pole eriline probleem tihtipeale. Kuid teenuste avalikuks tegemine eeldab loomulikult võimsamat masinaparki. Siinkohal oleks ehk mõttekas mängida arvudega ning püüda leida optimaalne teenuste hind, mida kasutajatelt küsida. Samas on arusaadav, et kui saab teisiti ja odavamalt, olgu siis kasvõi arhitektuuri hinnaga, kasutatakse jumal teab, milliseid lahendusi kohas, kus SOA oleks nagu rusikas silmaauku. Ja iga paari aasta tagant ohkab IT-juht sügavalt ning laseb kunagi kokkuhoiu hinnaga tehtud imenikerdised kirjutada ümber korraliku arhitektuuri peale.

Kokkuvõtvalt võib uuringu tulemuste kohta öelda, et lahmimise ja huupi vaidlemise asemel on siiski mõttekas käituda traditsiooniliselt ning võtta pits ja aru pidada. On palju stsenaariume, kus SOA on igati omal kohal ning korra toimima saadud teenused töötavad edaspidi aastaid nagu õlitatult.

Tihti on muud süsteemide integreerimise variandid, mida ma kohanud olen, suhteliselt lahjad võrreldes sellega, mida SOA pakub. Kui mõelda näiteks pisematele süsteemidele, siis tihti kantakse andmeid ühest süsteemist teise näiteks inimeste vahel liikuvate tekstifailide abil või siis pannakse süsteemid lihtsalt teineteise andmebaase kasutama. Haruldased pole ka igasugused sellised mehanismid, kus kahte süsteemi integreeritakse eraldi vaheprogrammide abil. On stsenaariume, kus see on mõistlik, kuid on väga palju stsenaariume, kus taolisel asjal mõte puudub.

Kuigi SOA on keerukam teema, on selle olemusega siiski mõttekas tutvuda nii programmeerijatel kui ka projektijuhtidel ja IT-juhtidel. Kiirustades pole mõtet seda rakendama hakata, parem on enne uurida ja omavahel arutada ning majasiseselt katsetada. Kõiksugused suurepärased töövahendid on selleks juba pikka aega olemas.

Kirjutas Gunnar, 21.08.2007 kell 09:00, teemal Tarkvaraarendus, Tehnoloogia. Jälgi selle postituse kommentaare läbi RSS-uudistevoo (feed). Lisa kommentaar või tagasisideviide (trackback) oma veebilehelt või blogist.