Interaktiivne ostuaken
26.03.2007 | Gunnar
Kindlasti on meil kõigil tekkinud poes küsimusi ühe või teise toote kohta. Vastuse saamiseks oleme uurinud hoolega toote pakendit ja kui see ei aidanud, siis pöördunud mõne müügisaalist leitud müüja või konsultandi poole. Ja ka see ei pruugi veel lahendus olla, sest müüja ei tea kõike peast. Halvemal juhul kaob ta poe tagaruumidesse ja naaseb vastusega näiteks veerand tunni pärast. Tüütu, kas pole?
Appi tuleb virtuaalne assistent
Siinkohal tuleb meile (ja kaudselt ka müüjale) appi firma Charamel GmbH loodud interaktiivne ostuaken, millega sai tutvuda CeBIT 2007 tuleviku tehnoloogiate pargis. Hea ülevaate uuest tehnoloogiast annab i-PrOS kodulehekülg.
Interaktiivses ostuaknas elab ja töötab keegi kaunis ja lahke virtuaaltütarlaps, kes valdab väga hästi inglise ja saksa keelt. Ta seisab tavaliselt kaupluse virtuaalses esikus ning on valmis tegelema klientidega, kellel on küsimusi.
Juhendeid virtuaalse maailmaga suhtlemiseks jagab ta inimhäälel ning käperdada ennast ei luba – selle eest saab riielda. Vähemasti nii juhtus hispaania noormeestega, kes messil ei suutnud oma käsi talitseda.
Kes, kus ja kuidas tegi banaani?
CeBIT 2007 esitatud demos sai uurida infot banaanide kohta. Selleks tuli ekraani alumisest servast valida Food, mille peale tütarlaps jalutas virtuaalsesse toiduainete osakonda ning jäi leti äärde seisma ning palus valida toote, mille kohta täpsemat infot soovitakse.
Banaanid tuli letilt näpuga lohistada virtuaalse vöötkoodilugeja peale ning siis algas tutvustus. Infot oli küllaltki palju ning õnneks oli see kenasti gruppidesse jaotatud. Valides mõne grupi, sai lugeda infot otse ekraanilt ning viitsimise puudumisel võis lihtsalt kuulata, kuidas too virtuaalne blond imemahedal häälel teksti ette loeb.
![]()
Virtuaalne assistent seismas köögiviljade leti juures ning tutvustamas
mobiiltelefoni.
Elulähedane kogemus
Mina sain pildil näha olevate banaanide osas oluliselt targemaks. Ja ma ei tundnud ennast seejuures nagu masinaga suheldes. Ehk on asi selles, et interneti kodanikuna tunnen ma ennast hästi ka virtuaalses maailmas. Aga äkki on asi selles, et virtuaalne assistent oli väga tõetruu? Liigutused ja kõne olid nagu päris ja oodates kuniks virtuaalne assistent läheb ruumi, kus on mulle huvipakkuvad tooted, ei mõelnud ma kordagi, et kuule bitt ja bait, tee kiiremini, minu aeg on ju loetud.
Osade infomaterjalide juurde ilmusid peale tekstide ka pildid. Kenad küljendatud lehed. Virtuaalne assistent oleks seega nagu mõnda toote brožüüri näidanud. Ja jälle unustasin ma vahe reaalse ja virtuaalse maailma vahel. Nimelt puudusid paljudele reaalelulistele brožüüridele omased vead – halb trükk ja liiga pisike kiri ning seega süvenesin koheselt infosse, mida olin küsinud.
Virtuaalsesse maailma mahuvad ainult sinna loodud emotsioonid, reaalsesse aga kõik võimalikud. Samuti ei mahu ideaalseks programmeeritud virtuaalsesse maailma inimese emotsioone mõjutavad faktorid nagu väsimus, õnnetused, halb tuju jne. Seega pole karta ka seda, et virtuaalne assistent meie peale oma halva tuju välja valaks.
Kuidas interaktiivne ostuaken töötab
Järgnev joonis annab lühida ülevaate interaktiivse ostuakna tehnilisest lahendusest.
- Aken, millele näidatakse projektori abil virtuaalset kauplust ja assistendi süsteemi.
- Süsteem analüüsib sõrme liikumist puutetundlikul ekraanil ning teisendab kõik liigutused ja vajutused ümber tavalise arvuti hiire vastavateks tegevusteks.
- Virtuaalses poes toimuvat ning virtuaalse assistendi tegemisi juhib arvuti, kuhu on paigutatud vastav tarkvara.
Kokkuvõte
Virtuaalne assistent võiks meile abiks olla pea igas poes, mida külastame. Tegemist on süsteemiga, mis on külastajate jaoks lihtne ja selge. Assistent annab igal sammul näpunäiteid selle kohta, mida külastaja antud hetkel saab teha. Inimkeelne suhtlemine garanteerib selle, et info saavad kätte ka inimesed, kes hästi lugeda ei näe. Igal juhul leian, et tegemist on huvitava ja kasuliku lahendusega.

26.03.2007 kell 18:55
Eestis pole isegi ekraanid vaateakendel veel kohta leidnud paraku. Olen sarnaste müümisega kokku puutunud ja kaupmeeste eelarvamus on, et sellised ekraanid on jube kallid, mis on muide vale. Kõigepealt peaks video ja ekraanid poodides oma koha leidma, alles siis võiks artiklis kirjleldatud tehnoloogia peale mõtlema ahakta. Aga päris sheff lahendus tundub muidugi.
27.03.2007 kell 12:50
Siia juurde võiks veel lisada selle, et assistent vastaks ka sellistele küsimustele, nagu näiteks: kus kohas see või teine toode asub. Ja miks mitte, et näiteks milliseid suuruseid on saada. Jaapanlastel oli kosmeetika kohalt selline plaan, et kolades kosmeetikapoes ringi hakkab külastajal miski vidin piuksuma, kui talle sobiva toote juurde jõuab.
Siit saaks kompunnida kokku midagi sellist: assistent näitab suuna kätte, inimesel on olemas näiteks kaart, kus mõõtmed peal ning jõudes õige riiuli juurde näidatakse talle kätte, et näe see ja see siin on selle suurusega, mis sul vaja. Ehk muutuks riidepoodide külastamine sel juhul väheke inimsõbralikumaks ettevõtmiseks.