RFID - mis see on?
02.12.2006 | GunnarTehnikamaailma termin, mis peagi ka ehk eestlastele aktuaalsemaks muutub, on distantsilt loetavad isikutuvastusvahendid. Vastav tehnoloogia peitub termini RFID - Radio Frequency Identification taga, mis tähendab raadiosageduste kasutamist isiku tuvastamisel. Taolised kiipkaardid on olemas juba küllaltki ammu ning nende kohta on olemas ka termin contactless cardehk siis kontaktita kaart või distantskaart. Termin tuleneb sellest, et RFID eelkäijate - tavaliste kiipkaartide - lugemisel on vaja füüsilist kontakti kaardilugeja ja kaardi vahel. RFID kaarte loetakse aga distantsilt ning seega pole füüsilist kontakti kaardi ja lugeja vahel vaja.
Tehnilised omadused
RFID kiipide raadiosagedus on 50 kHz kuni 2.5 GHz. RFID süsteem koosneb saatjast ja vastuvõtjast (tag), mis sisaldab andmeid objekti kohta, millele seade on paigaldatud ning antennist, millega raadiolaineid saadetakse ja vastuvõetakse. RFID kiipide lugemiseks on vaja vastavat lugejat, mille kaudu saavad süsteemid andmeid kiibilt lugeda. RFID kiibid ja lugejad ei vaja otsest takistusteta distantsi kiibi ja lugeja vahel.
RFID tag koosneb kiibist ja antennist. Tagid võivad olla kas aktiivsed või passiivsed. Aktiivsed tag’id on suuremad ja mahukamad, sest eeldatavasti peavad nad lugejaga tihedamat sidet kui passiivsed tag’id.
Kuidas toimub RFID kaartide lugemine?
Et RFID lugeja saaks RFID kaarti lugeda, peavad nad töötama samal sagedusel. Kasutatavaid sagedusi on mitmeid. Et levi on erinevatel sagedustel erinev tänu laine omadustele ja võimsusele, peab levi küsimustega arvestama juba aplikatsioonide disaini juures. Madalama sagedusega tag’id sobivad paremini lahenduste juurde, kus kiipe loetakse väikestelt distantsidelt (vähem kui 30cm). Kõrgema sagedusega tag’id sobivad paremini lahendustesse, kus lugemine toimub pikema maa pealt (tavaliselt kuni 6 meetrit).
Kus RFID kaarte kasutatakse?
RFID kaartidele on kasutusalasid palju. Näiteks kasutavad mõned haiglad RFID tehnoloogiat, et jälgida arstide, õdede ja patsientide asukohti haiglas. See on oluline töö koordineerimise jaoks.
Loomadele mõeldud RFID kiibid on äärmiselt väiksed elektroonsed seadmed, mis paigaldatakse naha alla läbi süstla. Näiteks Portugalis peavad kõik koerad omale aastaks 2007 saama RFID kiibi, mille lugemisel saab infot koera ja tema omaniku kohta. See on kasulik näiteks juhul, kui leitakse peremeheta koer või kui koeraga juhtub midagi ning peremeest pole läheduses.
RFID tehnoloogiat saab kasutada ka kauplustes ja ladudes kaupade märgistamiseks ja kaupade jälgimiseks. Näiteks saab sel teel tõsta oluliselt kliendikogemust kauplustes, sest müüja saab küsitud toote asukoha kliendile öelda väga täpselt. Samas puudub tal vajadus kulutada aega vastava toote otsimiseks, sest toote asukoht on müügisüsteemile juba teada.
Märkimist väärib siikohal ka see, et Flordia Ülikooli poolt 2001 aastal läbiviidud uuringu kohaselt kaotasid tol aastal USA firmad 5.8 miljardi dollari väärtuses kaupa ja varustust tänu administreerimisvigadele.
Kindlasti võib väita, et RFID tehnoloogial on olemas kindel koht sellistes äri-ja tootmissüsteemides nagu SCM (Supply Chain Management - varustusketihaldus), CRM (Customer Relationship Management - kliendihaldus), MRP (Manufacturing Resource Planning - tootmisressursside planeerimine) ja ERP (Enterprise Resource Planning - ettevõtte ressursside planeerimine).
Näiteks Wal-Mart juurutab koos IBM Global Services grupiga kaupade ja lao träkkimise süsteemi, mis baseerub RFID tehnoloogial. Sanford C. Bernstein & Co uuringufirma hinnangul säästab Wal-Mart oma RFID süsteemi juurutamisel igal aastal 8.4 miljardit dollarit.
