Mis juhtus täna, laupäeval?
23.09.2006 | GunnarJust nimelt, presidendi valimised. Tulemus on vähemasti minu ja loodetavasti ka muu IT-rahva silmis igati positiivne. Nii suuremas kui väiksemas plaanis. Sellest, et populistide käe all toimub enamasti taandareng, ei hakka siinkohal rääkima, küll aga kaevan välja ühe teema möödanikust, kus kohtusid teravalt IT ning eelmise presidendi ja tema erakonna poliitika.
Just, e-valimised on see, millest lühidalt juttu teen. E-valimised on minu meelest hea idee. See läheb 100% kokku sellega, mida ma ID-kaardi kohalt alati jutlustanud olen - kasutame ID-kaarti nii, et see teeks meil endil elamise-olemise mugavamaks. Kuigi ma saan hääletamas käia põhimõtteliselt kodu kõrval koolis, mille ma aastaid tagasi lõpetasin, ei tähenda see seda, et ma peaks ilmtingimata neil päevil olema Tallinnas või Eestis üldse. Seni olen siiski olnud ja seal ka valimas käinud. Lahe mõnikord kunagisest koolist läbi jalutada.
Mis saab aga inimestest, kes nii valimiste kui ka eelhääletuse ajal välismaal viibivad? Selge on see, et nad ei saa hääletama tulla. Nüüd nad saavad hääletada. Just tänu sellele, et e-valimised on ka üks variant oma hääle andmiseks. Samuti saavad kodust hääletada liikumispuuetega inimesed, kellel on võimalik kasutada arvutit.
Milline sõda ja milliste nimedega vastaspoolel toimus enne e-valimiste seadustamist? Kronoloogiat saate lugeda Vabariigi Valimiskomisjoni avaldatud artiklite lehelt. Päris vägev. Ja nagu näeme, siis mõnes mõttes olid tänased kaotajad suutelised leibu ühte kappi panema juba tükimat aega tagasi - siis, kui oli vaja e-valimiste vastu sõdida.
Samas ma imestan, miks ei kasuta ära e-valimiste nõrga kohana toodud võimalust, et valija selja taga võib seista keegi, kes õige hääle eest hääletajale raha maksab, näiteks täna kaotanud erakonnad, kelle jaoks on range kontroll oma liikmete üle äärmiselt oluline tänu sellele, et parteidel puudub usaldus oma liikmete vastu? Saaksid ju valitud ja usaldusväärsed natshalnikud seista hääletamiseks kokkulepitud kohas vastava erakonna liikmete selja taga ja jälgida, et kõik annaksid ikka sobivale kandidaadile hääle. Aga see selleks.
Lõpetuseks võime olla kindlal, et president Toomas Hendrik Ilves selliseid riigi seisukohalt olulisi IT-arendusi, nagu seda on e-hääletamine, ei hakka erakondade käsul saboteerima, nagu näiteks eelmine president Arnold Rüütel. Ja siit edasi võime loota, et järgmistel riigikogu valimistel võidavad erakonnad, kes seni infotehnoloogia suhtes sõbralikku meelestatust üles on näidanud.

15.10.2006 kell 23:29
E-valimised on olnud tükemat aega arutelu objektiks Soomes, peamiselt kajastab teemat muidugi IT-press ja pea alati viidatakse “väiksema venna” Eesti kogemusele. Kui siiani tehti ettevalmistusi e-valimiste proovimiseks järgmisel kevadel toimuvate parlamendivalimiste (Soome parlament = Eduskunta) raames, siis septembris teatati pilootprojekti edasilükkamisest. Seega katsetab Soome e-hääletust alles 2008. aasta kohalike omavalitsuste valimiste raames 3 vallas (kunta).
Jälgin Soome IT-pressi regulaarselt ning minu isiklik mulje on, et e-valimiste teemaline debatt ei ole Soomes kaugeltki nii terav kui meil omal ajal, ent kindlasti tuleb see tõsisemalt päevakorrale alles vahetult piloodi toimumise eel. Igahates on oluline märkida, et ka teised arenenud IT-riigid mõtlevad sarnasele lahendusele, seega võib öelda, et küsimus pole enam ammu mitte “kas?”, vaid “kuidas?”.
Viiteid artiklitele Soome e-valimiste teemadel.