DT blogi

Hiljutine näide Photoshopi kasutamisest sõjalis-poliitilise propagandamasina poolt – mille kulul ilkumine jätkub hoogsalt – meenutas mulle üht Google Docsis tolmuvat postituse mustandit, tööpealkirjaga "Super duper Photoshop". Täiendasin seda mõningate uuemate materjalidega ning siin see nüüd on: viited erinevatele, enam või vähem erilistele Photoshopi kasutamise viisidele. Filmitööstus, kosmose- ja geeniuuringud ning meedia, peamiselt via John "Photoshop Evangelist No 1" Nack.

Praegu aktuaalne raketifotoskandaal pole muidugi midagi uut. Professor Hany Farid Dartmouthi ülikoolist on kokku pannud hea näidete galerii läbi ajaloo: Photo Tampering Throughout History (üks näide kõrval). Pressifotode võltsimise üle (k.a. Photoshopiga) arutleb huvitavalt Jim Lewis: Why you can’t trust news photography.

Elutruu pilt on s**t pilt

New York Times kirjutas kahe aasta eest teadusajakirja The Journal of Cell Biology toimetuses Photoshopiga tehtavatest testidest, millega toimetus kontrollib kõiki neile saadetud fotosid võltsimise suhtes. 25% (!) pildimaterjalist olla retušeeritud moel, mis läheb vastuollu ajakirja tingimustega. John Nack kirjutab samal ajal, et Adobe tegeleb tehnoloogiatega, mis hõlbustaksid Photoshopi abil võltsingute tuvastamist, muuhulgas töötas firmas sama teemaga juba mainitud prof. Farid.

Kes aga tahaks täna rakettidega seoses näiteks NYT’i või mõne teise soliidse väljaande kallal iriseda, võib lugeda artikleid, mis Rob Galbraithi lehele kogutud 2006 augustis. Toona kees maailma ajakirjanduses skandaal Reutersi vahendatud võltsitud Liibanoni pommitamise fotode ümber ning väljaanded mõmisesid tähtsalt, kuidas tuleb fototoimetajaid pigistada ning igasugu tööprotsesse parendada.

Telegraph.co.uk kirjutas tänavu aprillis, et Ühendkuningriigis on tõstatunud teema fotode retušeerimise ohjeldamisest (klants)ajakirjanduses. Ajakirjade Vogue, Hello! ja Elle toimetajad lubasid teemat tõsiselt arutada. Muuhulgas ollakse mures, et meedia kultiveeritav kehaideaal mõjub räsivalt tavakodanike tervisele, kes peavad iidolitega sarnanemise nimel näiteks ekstreemseid dieete. Kõrval "enne ja pärast" võrdlus Keira Knightley fotost filmi King Arthur plakati jaoks.

Samal teemal arutletakse YouTube’is, videos The Photoshop Effect, millel märkimisväärsed enam kui miljon vaatamiskorda ning üle 1800 kommentaari. Videos intervjueeritud fotograaf Tim Lynch väidab, et 99,9% klantsajakirjades (celebrity magazines) avaldatavatest fotodest on tugevalt retušeeritud. Samuti räägib mees, et suured staarid ei luba avaldada ühtki enda fotot, mida poleks kohendatud ning nende pildid töödeldakse Shopis juba enne, kui need meediale saadetakse.

"It’s amazing what you can do with Photoshop these days."

Kuulsustest rääkides – kuidas tuvastada fotolt näitlejanna pikkus päriselus? Kui fotol leidub mõni objekt, mille mõõte teame, saab Photoshop CS3 Extendedi uute Analysis-tööriistadega asja aetud. Chris Ing õpetab seda ja muudki oma blogis JacksofScience.com ning mõõdab Kirsten Dunsti pikkuse, aga arvutab ka kanade asustustiheduse Aafrika mandril ja loendab fotolt M&M komme.

Eelmiste viidete peamine vahendaja John Nack käis koos Adobe’i seltskonnaga Hollywoodis filmitootmist vaatamas ning kirjeldab üht juhtumit, mil Photoshop "päästis päeva" sarja "24" tegijaile. Samuti mainib ta teisal uhkusega tähelepanuväärset tsitaati viimasest Bondi-filmist "Casino Royale", kirjeldab üht osa sarjast "CSI", milles tapetakse Photoshopi pärast ning raporteerib, et fototöötlusprogrammi on mainitud-näidatud ka sarjas "Meeleheitel koduperenaised".

Hollywoodi sarjas "Sleeper Cell" (mis meie ekraanidele pole jõudnud ning piirdus nähtavasti ühe hooajaga) kasutati Photoshopi Liquify-filtrit salasõna tuvastamiseks teatud eBay fotolt, on kirjutanud Adobe’i Tobias Hoellrich. See on niisiis üks tore loominguline näide steganograafiast, mille seletas minusuguselegi lahti Tõnu Samuel oma pikas, nüüdseks lõppenud Arvutimaailma häkkimise-lugude sarjas.

Lisaks on Tobias viidanud ühele Spiegel Online’i koomiksile Photoshopi ainetel (hoiatus: saksa keel).

Photoshop, yo!

John (ikka seesama, Nack) vahendab ka viiteid teadusmaailmast, kus Photoshopi abil analüüsitakse vanu nõukogude fotosid Veenusest või Mona Lisa naeratust (Gaussian Bluri abil). Sarnast kama leiab veel hulgi Johni blogi Science & Tech rubriigist, näiteks teate, et teadlased on ristinud geneetilise mutatsiooni (? – a mutant phenotype, specifically, a fluorescent protein in fruit flies) nimega "photoshop".

Lõpetan aga ühe videoga. Deke McClelland teeb, mida lubab ning, khm, esitab 5 minuti jooksul 101 head nippi, mille abil Photoshopiga töötamist tõhustada. Mitte, et ma teemast oluliselt kõrvale tahaks kalduda, aga see video sobib ka suurepäraseks näite- ja õppematerjaliks kõigile neile, kes on veendunud, et veidi internetis viirusturundades ja muidu pulli tehes, saab hoobilt miljonäriks. Miski kinnisvarafirma meil juba kukkus veebis räppima, lahjalt, kuulukse, seega olgu allolev pala stiilinäiteks.

Kirjutas Lembit, 18.07.2008 kell 09:15, teemal Ajaviide, Disain, Tarkvara. Jälgi selle postituse kommentaare läbi RSS-uudistevoo (feed). Lisa kommentaar või tagasisideviide (trackback) oma veebilehelt või blogist.