DT blogi

Apple tõi turule uue Windows’i versiooni oma tuntud brauserist Safari. Uus versioon parandab ära eelmise vead, samuti on pandud rõhku stabiilsusele. Et uus versioon vaid eelmise uuenduseks ei kujuneks, on Apple Safari uue versiooniga andnud kaasa mõned lisandid, mida eelmine versioon Windows’i kasutajatele ei pakkunud.

Üldisemat tutvustust Safari kohta saab lugeda DT blogi kandest Safari for Windows - lühiülevaade, mis on kirjutatud Safari eelmise versiooni põhjal. Kui eelmainitud kandele lisatud pildid kehtivad ka täna, lisasin sellelegi kandele juurde mõned pildid, et uusi asju paremini esile tuua.

Kiirus

Millega siis Safari meid üllatab? Esiteks kiirus, millele on koguaeg rõhku pandud. SlickSpeed testi läbis ta teistest populaarsetest brauseritest hulka kiiremini, lähimaks konkurendiks osutus Firefox 3 Beta 4. Windows’i peal tehtud testis jäi IE7 Safarist kaugele maha. Testi tulemustest pajatab pikemalt ComputerWorld’i artikkel First Look: Safari 3.1 adds speed and HTML 5 features.

Kordasin SlickSpeed testi ka oma masinas ja tõepoolest - Safari osutus teistest oluliselt kiiremaks. Proovisin sama testi ka IE8 esimese beta peal, mille koodi pole veel optimeerima hakatud ja võin öelda, et IE8 beta kiirus on mõnevõrra parem kui eelmisel versioonil.

SnapBack

Üks tore vidin, mida Safari Windows’i versioon nüüdsest sisaldab, on SnapBack. SnapBack on nupp, mis viib tagasi leheküljele, kus viimati sisestasid URL-i või valisid järjehoidja.

Safari. SnapBack nupp on oranzhil taustal valge nool. Kui sinna peale
hiir viia, siis on näha lehekülg, kuhu SnapBack tagasi viib. 

SnapBack on ideaalne vahend juhuks, kui on käsil suurem info otsimine, sest siis on esiteks avatud päris palju sakke ja mingil hetkel saabub inimvõimete see piir, kus kõik tühi-tähi peas enam ei seisa.

RSS

RSS-voogude lugemisel tuleb brauseri akna paremasse serva riba, millelt saab valida erinevaid tegevusi, nagu näiteks artiklite sorteerimine ja filtreerimine, voo uuendamine ja järjehoidjatesse lisamine.

RSS-i ribal olev otsing ei tee pöördumisi serveritesse - otsing toimib käesoleva voo andmete hulgast.

See võimaldab väga mugavalt filtreerida huvipakkuvaid pealkirju välja online väljaannete, blogide ja uudiste agregaatorite RSS-voogudest, mis on tavalisest hulka mahukamad. Samuti omab artiklite filtreerimine aja järgi samasugust efekti mahukamate RSS-voogudega.

Lisaks sellele on loomulikult olemas link, millel klikkides saab RSS-voo lingi saata sõbrale e-posti aadressile.

Kannete pikkuse määramine

RSS-voogude juures hakkas silma üks äärmiselt vajalik asi - võimalik on muuta seda, kui pikalt kandeid kuvatakse. RSS-vood, mis sisaldavad kandeid täispikkuses, võivad olla ekraanil päris pikad. Kannetest parema ülevaate saamiseks on võimalik muuta kannete nähtava osa pikkust. Selgituseks annan paar pilti.

Safari. DT blogi kanded pisut lühemal kujul, kui nad RSS-voos ilmuvad.

Safari. Sama, mis eelmine pilt, kuid kannete nähtavat pikkust
on veelgi vähendatud.  

Nii saab kandeid vähendada kuni selleni, et näha on ainult pealkirjad.

Tekstikastide suurendamine

Hoolsal e-ajastu kodanikul tuleb ikka ette, et vaja on täita igasuguseid vorme veebis. Mõnikord puutume kokku ka sellise murega, et tekstikastid, kuhu soovime sisestada rohkem infot, on kas kõrguse või laiuse osas ebamugavad. Safari pakub välja väga hea lahenduse - suurendatavad tekstikastid.

Näite jaoks võtsin EPL-i lehekülje, sest see meenus esimese lehena, kus on küllaltki pisike kommentaaride kast. Originaalis näeb see täna ja praegu välja selline.

Oletame, et soovin artiklile lisada pikema kommentaari. Sel juhul oleks hulka mugavam, kui see kast oleks suurem. Pole probleemi - veame siis aga kasti hiirega suuremaks! Tulemus on näiteks selline.

Kokkuvõte

Safari tundus paljutõotav juba siis, kui tegin tutvust eelmise versiooniga, mis oli beta. Kuigi betas esines üksjagu tehnilisi probleeme, avaldas seegi väga head muljet. Käesolev versioon, mis on esimene Windows’i valmis versioon, on igal juhul tase omaette.

Kindlasti jääb Safaril esialgu puudu igasugustest lisavidinatest, mis on olemas Firefox‘il. Samuti puudub tal ActiveX tugi, mis on vajalik erinevate Windows’i saitide kasutamiseks nagu näiteks Outlook’i veebi versioon ja SharePoint.

Arvestades sellega, et tegemist on Windows’i platvormil küllaltki uue tootega, võib need ajakirjandusest kajama jäänud puudused andeks anda - tehtu on niigi raju ja arvata võib, et tulevik toob muidki lahedaid üllatusi.

Kirjutas Gunnar, 22.03.2008 kell 12:00, teemal Brauserid, Tarkvara. Jälgi selle postituse kommentaare läbi RSS-uudistevoo (feed). Lisa kommentaar või tagasisideviide (trackback) oma veebilehelt või blogist.