DT blogi

Mis juhtub, kui iga tegija kasutab suvalist näppu juhtunud programmi oma arenduskeskkonnana ja mis saab siis kui inimesed omavahel arendusvahendites kokku ei lepi? Väike ülevaade ja mõned head soovitused minu poolt.

Pidin kunagi tegelema programmiga, mille jaoks mingit spetsiifilist arenduskeskkonda (IDE) pole. Enne mind oli antud programmi kirjutanud juba mitu inimest, kes kasutasid erinevaid vahendeid. Ka oli üks eelnevatest tegijatest kasutanud erinevaid IDE’sid jooksva töö tegemiseks, sest eelmiste omad talle ei sobinud. Mina peatun siinkohal just redaktorite osal, sest nendegagi annab palju pahandust ära teha.

Kood, millega tegeleda tuli, oli paras kompott kõigest heast ja halvast, mis erinevate IDE’de kasutamisega kaasneda võib. Probleemid, millega tuli lisaks jooksvatele tööülesannetele järjepanu tegeleda, olid järgmised.

1. Tähemärgitabelid olid erinevad. Kes oli kirjutanud UTF-8 toega IDE peal asju ja kelle IDE seda ei toetanud. Vastik probleem, sest osad failid on nagu korras ja puha, teistes lastakse kõik inf läbi UTF-8 konvertimise funktsioonide ning kolmandad failid on lihtsalt vigased.
2. Tabulaatorid ja tühikud. See probleem oli koodi loetavusele kõige hullem pauk. Osad eelnevate tegijate redaktorid teisendasid tabulaatorid automaatselt kahe ja teised neljaks tähemärgi pikkuseks tühikute joruks. Mõnes kohas olid tabulaatorid siiski kenasti säilunud, kuid sinna vahele oli keegi suutnud kirjutada koodi, kus tabulaatori asemel oli kaheksa tähemärki.
3. Lõpuks valis minust keegi kõrgemal seisev tegelane välja mingi sellise IDE, mis oskas ilusasti koodi värvida ja muud mõttetut kosmeetikat teha ning seda tuli siis sunniviisiliselt kasutada. Hoolimata sellest, et see iga 10 minuti tagant kolinal pange lendas.

Ühtse IDE kasutamine aitas tegelikult päris palju, kuigi see IDE oli selline nagu oli ja valitud kes teab, mis tujude ajel. Tabulaatorite osas on kõik lihtne - kui tundub, et kahe tühiku pikkune tabulaator on liiga pisike, siis saab alati IDE määrangutes öelda, et kasutatakse pikemat tabulaatorit. Lõpuks sai ka see tühikute mure lahendatud ning edasi polnudki midagi lahedamat kui metsikult popi tehnoloogia huupi rakendamise käes mõni kuu vaevelda ning äärmiselt nõrkade tehniliste teadmistega projektijuhi arusaamu tehnikast kuulata. Lõpp hea - kõik hea ja tundub, et see kood vist töötab tänaseni.

Koodi värvimine ehk syntax highlight ei ole esmatähtis asi redaktori valimisel. See on lisavahend ilma milleta saab väga hästi ära elatud. Kood, mis ilma värvimiseta on raskesti loetav, on rämps ning selle võib julgelt maha kustutada enne kui see hakkab tekitama probleeme, mille lahendamiseks kulub palju rohkem aega.

Mõningad soovitused redaktorite osas, mida lahkesti jagan, on järgmised.

1. Kogu arendusmeeskond kasutagu sama vahendit või siis vähemasti võimalustelt samu vahendeid.
2. Enne töö kallale asumist tuleb kokku leppida selles, millist tähemärgitabelit kasutatakse ning kogu meeskond konfib oma redaktorid selliselt, et valitud tähemärgitabel oleks kasutusel vaikimisi.
3. Kontrollige, et kõik valitud vahendid lasevad määrata ära tabulaatori pikkuse ning keerake vahendite konfiguratsioonist välja see, et tabulaatorid asendatakse tühikutega. Ja leppige kindlasti omavahel kokku, et tühikuid tabulaatorite asemel ei kasutata. Nii saavad kõik valida omale sobiva tabulaatori pikkuse. See on hea, kui osadel arendajatel on suured ekraanid ja teistel, näiteks sülearvutite kasutajatel, jällegi pisemad.
4. Testige väljavalitud vahendeid ning veenduge, et need on korras ja töötavad tõrgeteta. Testige kõiki funktsionaalsusi, mis teil on vaja kasutada. Seejärel langetage valik nende hulgast, mis tõrgeteta töötasid.

See oleks lühidalt tänaseks kõik redaktorite teemal. Kindlasti on veel kriteeriumeid ja erineva lõpptulemusega case study’sid, mida siinkohal võiks mainida, kuid jäägu see siinkohal lugejate kirjutada, sest DT peab valmistuma messiks.

Kirjutas Gunnar, 01.02.2008 kell 15:55, teemal Tarkvara, Tarkvaraarendus. Jälgi selle postituse kommentaare läbi RSS-uudistevoo (feed). Lisa kommentaar või tagasisideviide (trackback) oma veebilehelt või blogist.