DT blogi

Möödunud neljapäeval korraldas Microsoft Eesti väikese õhtusöögi, mille raames tutvustas Microsoft‘i Kesk- ja Ida-Euroopa Technology Evangelism Manager Gerd Olsowsky-Klein meile teemat Software + Services.

See lugemine sobib hästi lõunapausiks, kui olete söönud priske prae ja seda rahulikult tööandja raha eest luusse lasete. Põdeda pole põhjust, sest meie blogi lugemine on enamasti hariv tegevus ja haritud töötaja on iga tänapäeva firma kuld

Postmodernselt hubases miljöös möödunud õhtu osutus äärmiselt põnevaks, sest lisaks huvitavale teemale ja sisukale ettekandele sain vastused mitmetele küsimustele, mis mul tekkinud olid. Lisaks maitsvale kõhutäiele sain juurde ka mitmeid huvitavaid mõtteteemasid. Ürituse loen seega igati kordaläinuks, vähemasti enda jaoks ja andku sellest tunnistust ka käesolev postitus, mis püüab õhtusöögil räägitu kokku võtta.

Mis on Software + Services?

Microsoft’i Software + Services lehekülg ütleb nii, et aastakümneid on ettevõtted jooksutanud tarkvara oma enda infrastruktuuri peal. Nüüd on aga käes aeg uue mudeli jaoks, kus ettevõtted ei maksa mitte tarkvara omamise, vaid selle kasutamise eest. Tarkvara pakkuja asi on kasutajale tarkvara kättesaadavaks teha ning hoolitseda seejuures pakutava tarkvara töökorra eest. See osa Software + Services kontseptsioonist kannab nime SaaS ehk Software as a Service.

Teine osa sellest on pakutavad hajusteenused. Kui me kõik kasutame ühtäkki erinevat tarkvara, mis võib olla majutatud erinevate pakkujate juures, siis tekivad kindlasti küsimused seoses andmete haldamisega, sest samu andmeid on tihti vaja kasutada erinevates süsteemides. Hajusteenuste jaoks kasutatakse terminit SOA ehk Service Oriented Architecture.

Kolmanda osana võiks vaadelda Web 2.0‘ga kaasnenud uusi võimalusi. Web 2.0 ei ole kindlasti sünonüüm AJAX-ile, seda tuleb mõista palju laiemalt. Mina kirjeldaksin Web 1.0′i kui muuseumit, kus me käime ringi ja vaatame teoseid. Web 2.0 on nagu mõni suurüritus, kus inimesed tihedalt suhtlevad ning omavahel infot vahetavad. Võib julgelt öelda, et Web 2.0 keskmesse asetub kommunikatsioon koos selleks vajaliku infrastruktuuriga.

Järgmiseks üks väga hea slaid Gerdilt, mis võtab kogu uudse kontseptsiooni üheselt kokku. Nimelt, on kõigil eelmainitud tehnoloogiatel olemas ühisosa.

Gerdi toodud oluline point, mis selgitab Microsofti uue kontseptsiooni lahti, on järgmine: kõigi uute tehnoloogiate ühine nimetaja on teenus (ingl. k. service) ning kõik need teenused kasutavad tarkvara. Seega ei saa jätta tarkvara kui teenuste lahutamatut poolt kontseptsioonist välja. Tarkvara ja teenused koos moodustavad ühtse terviku.

Miks tarkvara meie arvutitest ei kao?

On ohtralt visioone sellest, kuidas virtuaalne maailm muutub teenuste keskseks ning meie arvutid ühenduvad nende teenustega ja me kõik oleme õnnelikud. Ei ole enam tülikat tarkvara installeerimist, meist jäävad kaugele umbe jooksnud arvutiga seotud probleemid ja maailmast saab üldse üks parem koht. Jah, oleks see vaid nii.

Sellele arusaama nõrga koha tõi Gerd väga hästi esile: ma tahan arvutit kasutada ka siis, kui ma ei ole võrku ühendatud. Tõesti, kes saaks meile garanteerida 100% võrku ühendatuse terve meie elu jooksul?

Seega jääb tarkvara siiski meie arvutitesse ja muudesse seadmetesse, mida me kasutame erinevate teenuste tarbimisel. Näiteks SaaS-mudel ei tähenda tingimata seda, et kui me võrgus pole, siis me renditud tarkvara kasutada ei saa. Loomulikult ei saa me kasutada erinevaid hajusteenuste arhitektuuril põhinevaid teenuseid, kuid vähemasti saame mingigi osa tööd ilma võrguta ära teha. Kuid selleks on meil jällegi vaja tarkvara.

Microsoft’i strateegia

Microsoft’i strateegia näeb ette tarkvara ja teenuste viimist erinevatesse seadmetesse. Seejuures ei pea me tarkvara endale ostma ja enda juures hoidma, vaid võime selle võtta kasutusrendile. Teenused, mida me pakume, võime me teha kättesaadavaks ka muudele seadmetele peale meie tavaliste laua- ja sülearvutite.

Microsoft plaanib pakkuda selle uue maailma jaoks välja täieliku infrastruktuuri koos teenustega. Seda illustreerib järgmine slaid.

Software + Services platvorm pakub välja väge hea infrastruktuuri, mis võimaldab meil ehitada paindlikke rakendusi koos erinevate teenustega. Nii võib ideaalses Software + Services maailmas oma lennukaid ideid täide viia igaüks, ilma et peaks endale selleks hankima kallist serveriparki. Samuti on olemas laialdane baastarkvara ja integratsioonikihtide tugi, mis muudab teenuste liidestamine senisest palju valutumaks.

IT-juhtide jaoks võib huvitavaks osutuda CIO.com leheküljel avaldatud artikkel Enterprise Software: Beyond Microsoft Vista, milles Microsoft’i juhid tutvustavad firma edasisi plaane. Juttu tehakse ettevõtetele mõeldud infrastruktuurist, mis on osa suurest plaanist, millele järgmiseks keskendutakse.

Paar näidet

Näitena võiks tuua siinkohal e-posti lugemise. E-posti tahame me lugeda näiteks järgmiste seadmete abil:

• lauaarvutist,
• sülearvutist,
• mobiilitelefonist.

Kindlasti pakub tulevik välja veel muidki kommunikatsioonivahendeid.

E-posti katab Microsoft oma lahendustega kenasti ära. Exchange Server ja Outlook moodustavad koos päris võimsa sümbioosi, mis tagab e-kirjadele päris hea juurdepääsetavuse.

Muidugi suudab Exchange pakkuda meile ka muid teenuseid peale e-posti, kuid siinkohal peatume ainult e-postil. Slaidilt näeme, et klientrakenduste valik on rikkalik.

Outlook on e-posti klient, mis jookseb meie töölaual. Outlook Web Access on selle veebipõhine versioon, mida saame kasutada näiteks oma sülearvutist ja internetipunktist. Outlook Mobile jookseb Windows Mobile -põhistes mobiiltelefonides ning Outlook Voice Access pakub meile võimalust suhelda Exchange Server’iga häälkäskluste abil. Lisaks siintoodule pakub Exchange Server välja ka tavalised e-posti protokollid nagu POP3 ja IMAP. See tähendab seda, et e-posti saab lugeda ka tavaliste mobiiltelefonidega, millel on olemas e-posti klient.

Samuti on päris hästi kaetud ära Messenger’i teenuse kättesaadavus. Messenger’i saame kasutada oma lauaarvutis, veebibrauseris ja mobiiltelefonis. Teises otsas vaatab meile vastu ikka see sama teenus ning pakub meile välja samu võimalusi, mis alati, kuid vahendid, mida me kasutame, on teised.

Siinkohal võiks mainida veel sedagi, kuidas need kaks tehnoloogiat on juba praegu omavahel integreeritud. Nii Windows Live Mail, kui ka selle veebipõhine keskkond ja Outlook lasevad meil kasutada seda sama e-posti teenust.

Natuke lähem suhtlus leiab aset Outlook’i töölaua versiooni ja mobiilse versiooni vahel.

Millal Software + Services juhtub?

See juhtub just nüüd ja praegu. Microsoft on võtnud selle tehnoloogia käsile ning täidab plaani. Renditarkvaraks viiakse üle kõik olulisemad tooted, mida saab rentida kas Microsoft’ilt otse või siis partnerfirmadelt. Loomulikult jääb alles ka klassikaline karbitarkvara, mida saame osta.

Windows Live, Office Live, Unified Communications Platform, kiirelt arenev BizTalk ning võimsad arendusvahendid, mis toovad arendajatele kätte kõik vajaliku, loovad soliidse aluse Software + Services maailmale.

Soovitan IT-juhtidel hoida silmad ja kõrvad lahti, sest Software + Services võib kasulikuks osutuda teilegi.

Kirjutas Gunnar, 13.12.2007 kell 11:00, teemal Developers Team, Microsoft, Tarkvara, Tehnoloogia. Jälgi selle postituse kommentaare läbi RSS-uudistevoo (feed). Lisa kommentaar või tagasisideviide (trackback) oma veebilehelt või blogist.