DT blogi

Lisaks sellele, et inimesed liiguvad tänapäeva suurtel kiirustel ja hulga kaupa, on neil ka päris palju tööalast infot, mida kolleegidega efektiivsuse mõttes oleks hea jagada. Elektronkirjadest pungil postkastid, firma elektronposti loendite arhiivid ja rangelt piiritletud struktuure kasutavad infosüsteemid ei ole just koht, mis aega kokku hoiaks. Seda nii info avaldamise, organiseerimise kui ka otsimise osas. Siin tulebki meile appi Wiki.

Mis asi on Wiki?

Wiki on süsteem, mis võimaldab kasutajatel luua ja organiseerida uut sisu väga vähese vaevaga. Üldjoontes näeb uue teksti avaldamine välja midagi sellist.

1. Kasutaja lisab olemasolevasse teksti uue lingi.
2. Kasutaja klikib uuel lingil.
3. Avaneb uus lehekülg, kuhu saab sisestada oma tekstid ja muu materjali.
4. Kasutaja sisestab oma materjalid ning salvestab teksti.
5. Wikisse on lisandunud uus leht.

Ja nii lihtne ongi. Muide, näiteks Wikipedia alussüsteemiks on ka Wiki, nende puhul siis MediaWiki, mis on kasutusel ka DT-s. Mainin siinkohal kiiresti ära ka selle, et parima reaalelulise näite saate Wikist näiteks Wikipediat sirvides.

Mida Wiki pakub?

Vaatame siis korra peale ka võimalustele, mida Wiki pakub. Et kõik saaks ilusam ja selgem, siis sissejuhatuseks üks ekraanpauk DT Wikist. Ahjaa, minust parema ilumeelega inimeste ees vabandan sügavalt, sest Wikis pole meil (veel?) kasutusel oma cool layout.

DT Wiki, raamatute tellimisnimekiri. Palju lugevate inimestena tellime me firmasse
aeg-ajalt raamatuid. Piltil on näha jupike lehest, kus on kirjas raamatud,
mida plaanime peatselt tellida. 

Üleval pildi peal näeme DT raamatute tellimise nimekirja, mis on tavaline tekstiline dokument. Dokumendil on olemas pealkiri, törst sissejuhatavat juttu ühe lause näol, sisukord ja selle järel sisu. Muideks, selle sisukorra sinna tekitab MediaWiki meil automaatselt - ise seda maalida ei tule.

Tekstiala ülemises servas on sakid, mis pakuvad erinevaid võimalusi. Seletan need siinkohal lühidalt lahti.

• article - artikli lugemisvaade,
• discussion - artikli juurde käiv arutelu,
• edit - artikli muutmisvaade,
• history - muudatuste ajalugu,
• move - võimaldab lehe liigutada teise kohta,
• watch - lisab artikli jälgimisnimekirja.

Kui kõik ausalt üles tunnistada, siis peaks seal olema ka valik delete, mis võimaldab artikli kustutamist. Minul seda valikut seal pole, sest tavaliselt ma admini õigustes sees ei istu ilma hea põhjuseta.

Sisu ei pea olema ilmtingimata tekstiline, võimalik on kasutada ka graafikat ja muud multimeediat. Samuti võib lisada artiklite juurde faile, mida lugejad saavad alla laadida.

Artikleid saab jagada kategooriatesse, olemas on kategooriasse kuuluvate alamkategooriate ja artiklite nimistud ning loomulikult otsing. MediaWiki pakub ka mitmeid erilehekülgi nagu näiteks viimaste muudatuste nimekiri, artiklid, millele ükski teine artikkel ei viita jne.

Mille jaoks DT Wikit kasutab?

Meie kasutame Wikit kohana, kus saame hoida igasugust infot - nii jooksvat vajalikku struktureerimata tekstilist materjali kui ka tekste, mida on vaja harvem. Nii on meil Wiki peale viidud näiteks in-house analüüsiprojektide materjalid, mis täienevad tasapisi, samuti ürituste organiseerimine, lepingute ja dokumentide loomine ning palju muud.

Meie jaoks tähendab Wiki olulist ajalist kokkuhoidu ning senisest efektiivsemat in-house info pakkumist ja hankimist. Info saab Wikisse sisestatud alati kiiresti ja ilma erilise ajakuluta. Samuti on meil Wikist kõik asjad lihtsasti leitavad.

Kokkuvõtteks

Julgen soovitada Wiki kasutuselevõtmist ka teistel firmadel, sest suuremat lisategemist see endaga mõistliku kasutamise korral kaasa ei too. Saadaval on palju avatud lähtekoodiga häid süsteeme, mille saab kätte tasuta ning mille saab lisada oma kodulehekülje juurde. Kasumiks loe info koondumine ühte kohta ning kommunikatsioonikulude vähenemine firmas.

Kirjutas Gunnar, 27.09.2007 kell 16:55, teemal Tarkvara, WWW, Äri. Jälgi selle postituse kommentaare läbi RSS-uudistevoo (feed). Lisa kommentaar või tagasisideviide (trackback) oma veebilehelt või blogist.