DT blogi

Google Docs (endine Writely) on Google’i veebipõhine tekstiredaktor, mis beeta-staadiumis kasutatav mullu oktoobri algusest. Võtsin Writely kasutusele eelmise suve lõpus ning seega olen vahendit Google’i rüüs kasutanud algusest peale. Lihtne, tõhus, suurepärane – soovitan kõigile.

Docs on üks pool Google’i Docs & Spreadsheets teenusest, et aga ma pole viimast kordagi proovinud, kirjutan vaid Docs’ist. Kes otsinud alternatiivi Excel’ile, peaks Spreadsheets’i kindlasti järgi proovima, sest kõikjal veebis on sellele olnud lugeda kiidusõnu.

Keep it simple, stupid

Google Docs’i võlu ja väärtus seisneb teenuse/rakenduse kasutamise lihtsuses (mis ei tähenda võimaluste vähesust). Tekstiredaktoris on olemas kõik peamised tööriistad, mis vajalikud teksti kirjutamiseks ja redigeerimiseks. Ei mingeid liigseid kelli-vilesid.

Ehkki MS Word on tõhus tööriist, on selle aeglane käivitumine ning kohatine uimasus mind aastaid häirinud. Ja kui keegi ütleb, et mul on liiga s**t arvuti ja seepärast on Word aeglane, siis see pole minu jaoks argument – Word on ilmselge bloat, sisaldades koormate viisi funktsionaalsust, mida ma eales ei vaja. Pagan, kas tõesti peab teksti kirjutamiseks tänapäeval ostma über-arvuti? Kunagi ajakirjaniku ja toimetajana töötades tavatses mulle Word’iga hätta jäämisel alati meenuda Windows 3-e tekstiredaktor Write, spartalik rakendus, kus sai teksti vaid minimaalselt vormindada. Midagi sarnast olen alati tagasi igatsenud ning Google Docs suudab suuresti selle igatsuse täita.

Tõttan siiski kohe ütlema, et kui on vajadus teha mõni “ilusam” ja keerukam dokument, näiteks hinnapakkumine vms, kus tarvis kasutada ohtrasti pilte, tabeleid ja graafikuid ning võib-olla ka mingeid erilisi fonte jne, siis mõistagi tasub appi võtta Word (kuni me räägime “keskmisele” kasutajale mõeldud rakendustest – disainerina soovitaksin ma keerukamad dokumendid kujundada/küljendada professionaalses rakenduses, aga see on juba hoopis teine teema). Ometi on ka Google Docs’is olemas piltide ja tabelite lisamise võimalus, seega peaks välimuselt täiesti söödavate dokumentide loomine igati õnnestuma.

Word’i tapja või täiendaja?

Ehkki Google Docs ei suuda Word’iga võistelda, võib ta viimast suurepäraselt täiendada – kuna Docs’ist saab salvestada Word’i formaati (DOC), siis miks mitte alustada dokumendi loomist Docs’is ning lisada viimane lihv Word’is. Sellise töökorralduse kasuks räägivad Docs’i grupitöö võimalused – peamise, ehk sisulise teksti kallal saab töötada üle interneti terve tiim, lõpuks viib aga keegi dokumendi Word’i üle, lõplikule vormistamisele.

Lisaks DOC-formaadile oskab Docs salvestada ka RTF-i (Rich Text Format, mida peaks sööma väga paljud erinevad rakendused) ning OpenOffice’i formaati. Ja mis kõige magusam – ka PDF-i. Viimane võimalus peaks pakkuma huvi paljudele, vähemasti on minu käest tasuta PDF-ide tegemise riistade kohta küsitud nõu palju-palju kordi. On ju Acrobat näiteks väikefirmale suhteliselt kallis, seega on cool, et CutePDF‘i või PDFCreator‘i sarnaste virtuaalprinterite kõrval võin nüüd sellistele abivajajatele soovitada ka Google Docs’i.

Huvitav on märkida, et Docs’ist salvestatud PDF teatab oma salvestajaks olevat OpenOffice’i (mida võib mõistagi samuti kõigile tasuta PDF-riistade otsijaile soojalt soovitada :)).

Word’i või OpenOffice’i ja Docs’i paralleelse kasutamise muudab kindlasti palju lihtsamaks otseteede (shortcut) tugi Docs’is. Ctrl+S salvestab, Ctrl+Z võtab viimase muudatuse tagasi (Undo) jne – töölaualt (desktop) käe sisse harjunud levinumad klahvikombinatsioonid juhivad Docs’is harjumuspäraseid toiminguid. Rokkiv asi on autosave, mis on nutikas selline – lülitub sisse vaid siis, kui ka reaalselt tekstiga töötada.

Google Docs tunneb eesti keelt…peaaegu

Mullu novembris lisandus Docs’i ka eesti keele õigekirjakontroll. Paraku pole see väga tasemel, aga vähemalt varblane pihus. Speller on ka õpetatav – Docs’i sõnastikku saab käsitsi lisada spellerile seni tundmatuid sõnu. Tuleb märkida, et õigekirjakontroll ei taha liigagi sageli üldse tööle hakata, teatades “Spellcheck failed due to internal error”.

Mind kui Firefox‘i andunud kasutajat häirib veidi see, et Docs’il tekib leebe konflikt Fx’i sisse-ehitatud eesti keele spelleriga – Fx’i speller joonib küll püüdlikult punasega alla tema arust vigased sõnad, ent kuna Docs’is on kasutusel custom parema hiireklahvi menüü, ei saa ma Fx’i spellerit vigade parandamiseks kasutada. Samuti puudub seetõttu võimalus Fx’i spellerit Docs’is töötades sujuvalt sisse-välja lülitada. Ometi on Fx’i spellerist abi ka “pooletoobisena”.

Kiiresti täienev beeta

Usun, et Docs on juba küllaltki küps peatselt beeta-staadiumist väljuma. Mitmed vead, mida olen kohanud, on sujuvalt parandatud. Mõned näited.

• Veel hiljuti lõi pikk pealkiri Docs’i kasutajaliidese sassi, laiendades lehekülge brauseris nõnda, et ekraanilt kadusid nii kerimisriba (scrollbar), kui UI parempoolsed nupud ja lingid.
• Kui jutu pealkiri sisaldas eesti täpitähti, siis HTML-koodi vaatamisel (Edit HTML) konvertis Docs need vastavateks Unicode’i koodideks, rikkudes pealkirjad.
• Mõningaid anomaaliaid ilmnes varem siltide (tag‘ide) kasutamisel, ent viimasel paaril nädalal näivad olevat needki kõik parandatud.

Kui tahan norida, leian Docs’ist praegu vaid mõne pisiasja. Veidi häirib näiteks see, et Insert Link -dialoogis (Ctrl+K) on URL-i kastikeses eeltäidetuna string “http://”, ometi kopeerin ju lingi alati niigi koos sellega. Vahel lisab Docs peale dialoogiakna sulgumist lingiks tehtud teksti järele ühe ülearuse tühiku… Aga pisikesi asju leiab norimiseks ju kõikjalt. Ainsaks suuremaks veaks võib pidada neidsamu dialoogiaknaid endid – nimelt polegi need aknad, vaid nn. modal dialog‘id ehk siis dialoogid, mida ei saa nihutada ning milliste lahti olles ei saa samaaegselt dokumendiga suhelda.

Pea kõik vajalik pea kõigile

Kokkuvõteks võib tõdeda, et nagu väärt laiatarbetarkvarale kohane, saab Google Docs hakkama peaaegu kõigi kasutajate peaaegu kõigi tekstitöötlusvajadustega. Ometi on Docs märksa enamat, tõhusale tekstiredaktorile annavad määratu lisaväärtuse muuhulgas:

• ligipääsetavus oma dokumentidele kõikjalt internetist,
• dokumentide veebis avaldamise võimalus,
• grupitöö võimalused,
• integratsioon hiljuti kõigile soovijatele avatud GMail‘iga,
• RSS-voogude tugi (eri võimalused, näit. grupitöö puhul kindla dokumendi muudatuste voog),
• enamiku tähtsamate blogimootorite tugi,
• muudatuste ajaloo salvestamine koos dokumendiga.

Seda loetelu saaks jätkata. Ise kasutan Google Docs’i praegu eelkõige blogimiseks ja just sellest, samuti Docs’i grupitöö võimalustest, tahan kirjutada lähitulevikus.

Viited

• Official Google Docs & Spreadsheets Blog
• Põhjalik analüüs Google Docs’i kasutatavusest: Designing the Obvious Clinic: Google Docs & Spreadsheets (informit.com).
• Projekti ametlik uudisgrupp, mida Google’i arendajad ka tõepoolest pidevalt jälgivad: Google Docs & Spreadsheets Help Group.
• Otsing “Google Docs” eesti blogosfääris Blogtree vahendusel annab praegu 17 vastet, mis kõik küll vaid üsna põgusad palad.

Kirjutas Lembit, 18.02.2007 kell 14:00, teemal Blogimine, Platvorm Internet, Tarkvara. Jälgi selle postituse kommentaare läbi RSS-uudistevoo (feed). Lisa kommentaar või tagasisideviide (trackback) oma veebilehelt või blogist.