DT blogi

Ja veel natuke tarkust, mida Scrumi teemal kalli lugejaga võiks jagada. Et Scrum ei sisalda endas valemit punktist null punkti rahulolu jõudmine, siis igaüks leiab oma tee ise. Üks populaarseid komistuskohti on küsimus: mida tähendab, et on valmis? Vaatame, mida ütleb selle kohta David Starr.

Alustame sellest, et iga iteratsioon Scrumi maailmas peab olema valmis. See tähendab seda, et iteratsiooni jooksul toodetu saab kliendile pista näppu ja öelda, et nii on, proovi järgi, katseta ja ütle kui on vaja muuta.

Keerukas ei ole mõista, mida tähendab, et on valmis. Eriti siis kui oleme ise tellijateks. Kuid arendusprotsessid, mis on enamasti siiani ehitatud vääralt üles füüsilise maailma arvestusega, toovad siia kohta meile suure halli laigu, kui vaatame arenduse köögipoolt.

Reaaleluline näide. Loengul toodi meile hea näide selle kohta, kui hullult annab mõista, mis on “valmis”. Juba kolm iteratsiooni on asjad olnud valmis ja neid on näidatud tellijale. Just nimelt – näidatud ja seda, nagu ikka, mõnel tüüpilisel mokalaada moodi koosolekul. Kui tellija ise tahtis proovida, sisi selgus, et ei saagi – tegemist on prototüübi vaadetega ja miski ei peagi veel töötama. Aga kõik on graafikus. Tulemus – selleks, et kolme iteratsiooni jooksul tehtu päriselt ka teeks, mida vaja, kulus aega kokku kuus täiendavat nädalat.

Valmis ei ole asi, mis paistab, et on nagu päris. Valmis on siis kui võib tellijale näidata ja see näidatav asi töötab ka.

Kirjutas Gunnar, 27.06.2012 kell 18:48, teemal Tarkvaraarendus, Üritused. Jälgi selle postituse kommentaare läbi RSS-uudistevoo (feed). Lisa kommentaar või tagasisideviide (trackback) oma veebilehelt või blogist.