Mängime pokkerit
12.11.2007 | MarekPokker on vana kaardimäng, kuid tarkvaraarenduses on see uudne lähenemine planeerimise osas. Termini Planning Poker võttis kasutusele James Grenning ja Mike Cohn raamatus “Agile Estimating and Planning” kirjutas sellest tehnikast, millega see kogus laialdast populaarsust.
Tehnika peamine eesmärk on kasutajalugude (user story) keerukuse hindamine. Seda tehakse skaalal: 0, ½, 1, 2, 3, 5, 8, 10, 13, 20, 40, 100.
Punktid on relatiivsed ning neil ei ole kindlat vastavust ajas. Võimalik on mõõta meeskonna kiirust nendes punktides (realiseeritud kasutajalugude hinnangute summa iteratsioonis).
Koosoleku korraldaja või tellija loeb ette kasutajaloo. Seejärel meeskonnaliikmed, arutlevad, küsivad vajalikke küsimusi selle kohta ning valivad ühe kaartidest. Üheaegselt keeratakse kaardid ümber ning kõige väiksema ja kõige kõrgema hinnanguga meeskonna liikmed põhjendavad enda hinnangut. Seejärel valivad meeskonnaliikmed uuesti kaardi ning tehakse seda protsessi seni, kuni jõutakse hinnangus kokkuleppele. Seejärel võetakse ette järgmine kasutajalugu.
Vältida tuleks ka hinnangute keskendamist, sest sellel hetkel ei ole määratud, kes kasutajalugu realiseerima hakkab ning arvestada tuleb, et seda võib teha ükskõik milline meeskonnaliige.
Selle tehnikaga on peamiselt oluline, et kogu meeskond oleks kohal, kes annavad kasutajalugudele keerukuse hinnangu punktides, mille järgi saab paika panna, mida vastavas iteratsioonis realiseerima hakatakse.
Vaata lisaks
Cohn, M. (2005) Agile Estimating and Planning. Prentice Hall PTR. lk 56-60