Getting Real – innustav seiklusjutt progejale, veebitreialile, igaühele
31.12.2006 | Lembit
Lubasin pea kaks kuud tagasi (selles postituses), et kirjutan kokkuvõtte 37signals’i raamatust “Getting Real”. Praegu, ööl vastu aasta viimast päeva, avasin õlle ja arvutis oma Google Notebook‘i märkmed, mis tegin raamatut lugedes. Mõnuledes mõtlesin end seda postitust kirjutama. “Raamat on ju kihvt, isegi väga. Lühike kiitev sissejuhatus ja mõned valitud tsitaadid – olemas,” tundus veel pool tundi tagasi. Lugenud märkmed läbi, meenusid aga vastakad tunded, mis takistasid varem sellest raamatust kirjutamast. Raamat on hea. Isegi väga. Aga küllap selles ongi mu segaduse põhjus – see tegudele kutsuv raamat on kohati vist siiski liiga elukauge.
Getting Real kui 37signals’i ärifilosoofia koodnimi jõudis minuni tänavu mais läbi Adobe’i lehel avaldatud intervjuu Jason Fried’i, firma juhiga. Vaimustav – väikefirma, kes trotsib globaliseeruvat, suurkorporatsioonide mängumaaks olevat maailma ning saavutab edu tänu tarmukale tegutsemisele. Mökitamise asemel me tegutseme – näiteks nii võikski võtta kokku ka kogu raamatu “Getting Real”. Sõnadelt tegudele, nagu arvas eestikeelseks vasteks raamatu pealkirjale sobivat tõlkijast sõber.
Projektihalduse püstolikangelased
Taustast vast niipalju, et 37signals on 7-liikmeline väikefirma, kes teinud revolutsiooni (rendi)tarkvara alal toodetega nagu Basecamp, Campfire jt. Basecamp’il, veebipõhisel projektihaldustarkvaral, on väidetavalt juba üle miljoni registreeritud kasutaja. Teisi tooteid mittekasutanuna olen varmalt valmis ühinema Basecamp’i kiitjate kooriga. Rakendus on tõepoolest lihtne ja tõhus ning projektide juhtimine – ajaarvestus, teadmus- ja failihaldus jm – on inglasest äripartneriga sujunud Basecamp’i abil juba pea aasta aega. Seega, miljoneid kasutajaid oma tarkvaraga õnnelikuks teinud 37signals kirjutab kogemusest. 7 mehe, kelle tarkvara aitab igapäevaselt miljoneid, töötegemise põhimõtted peaks ju olema toimivad ja järgimist väärt.
Aga. Püüdes mitte norida, tahan siiski mainida, et need põhimõtted on kohati liiga ilusad. Liiga lihtsad. Kogu “Getting Real” kõlab sageli liiga ameerikalikult – ärevakstegevalt müügimehelik jutt. Veenev, kõlav. Aga ometi justkui miski, mida ainult nemad kuskil seal teevad. Ja mida mina saaksin teha ehk ainult siis, kui ma ostan selle, teise ja kolmanda…asja. Hakatuseks kasvõi revolvri, sest “Getting Real” kannab paljuski Metsiku Lääne vaimu – sõnadelt tegudele lähevad klintiistvuudilikud kangelased, kes rääkida suurt ei viitsi, aga on käbedad kolti haarama. Ja mina künnan oma väikesel põllulapil edasi, sellal kui kihvtid kutid linna kõrtsu ees mõõtu võtavad.
Veebitarkvara rokistaarid
Aga. Võibolla ei saa ma seda raamatut päriselt omaks võtta lihtsalt seepärast, et olen veidi teisel alal. Teen veebilehti, ent mitte veebipõhist paljudele kasutajatele mõeldud tarkvara. Ja ehkki Jason & Co rõhutab oma raamatus korduvalt, et nende tõekspidamised peaks sobima hõlpsasti väga erinevatel elualadel tegutsejatele, siis äkki on meie tööd ja tegemised nii palju erinevad, et… Et nemad on kui veebi rokistaarid, kelleks mina iial ei saa. Mina mitte.
Aga. Küllap olen oma jutuga siinkohal segane ja fookusest väljas, erinevalt raamatust. Mõtisklen sellest, millest see raamat ei räägi. Ja ehk ei peagi rääkima, sest on keskendunud n-ö meie, tegijate poolse otsa peale – kuidas teha tõhusamalt loovamat ja tulemuslikumat tööd – ning jätab kõigest muust rääkimise teiste hooleks. Muust, nagu tellija, kes vaat, et saabki palka koosolekutel istumise, PowerPoint’i slaidšoude tegemise jms Metsiku Lääne püstolikangelasele ebaväärika tegevuse eest ning kes surub kõike seda ebaväärikat tahes-tahtmata peale ka igale oma koostööpartnerile. Muust, nagu klient, kes näib vajavat iga sinu liigutuse kohta mitmeleheküljelist Word’i dokumenti, soovitavalt graafikute/joonistega – enne, kui sa selle liigutuse teed. Muust, nagu kliendist sisuhaldussüsteemi kasutaja, kelle idiootseid küsimusi sa ignoreerida ei tohi, sest muidu ta jätab lihtsalt arve maksmata.
Aga. Ühes olen ma kindel – uue ja parema aasta eel on “Getting Real” suurepärane lugemine. See raamat räägib meile sellest, kuidas me oleme alati tahtnud oma tööd teha. Ja kui siiani pole me seda suutnud, või saanud, siis uuel aastal kindlasti. Juba järgmise projektiga, eks?
Tsitaate raamatust “Getting Real”
Kontekstist välja rebitud. Kohati puiselt tõlgitud (või siinkirjutaja küündimatuse tõttu tõlkimata). Aga annavad loodetavasti mingi pildi “Getting Real’i” sisust ja stiilist.
Piirangud on sageli maskeeritud eelised. Unusta riskikapital, pikad arendustsüklid ja töötajate värbamine. Tööta sellega, mis sul on.
Väiksemad firmad on juba oma olemuselt kliendile lähemal.
Lihvimiseks on ohtrasti aega. Tee seda hiljem.
Work from large to small. Always.
Sa raiskad enamiku oma ajast mõttetutele asjadele. Kui suudad jätta kõrvale sisutu tegevuse ja mõtlemise, saavutad produktiivsuse, mida sa pole endale varem ette kujutanud.
Peamine: paku tooteid ja teenuseid oma võimete piires. Hõlbus on anda lubadusi, ent märksa raskem neid ka pidada.
Kliendid olgu su mälu. Kui miski on mäletamist väärt, meenutavad kliendid seda sulle unustamatuseni.
Briljantne idee ilma teostuseta on väärt 20 $. Ent briljantne idee võib läbi tegusa teostuse olla väärt 20 000 000 $. Just seepärast ei viitsi ma kuulata inimeste ideid. Mul puudub huvi, kuni ma näen teostust.
Palka mitmekülgseid inimesi, kes suudavad täita projekti käigus erinevaid rolle. Lõpptulemuseks on parem toode.
[Koosolekutest.] Seal on sageli vähemalt üks idioot, kes saab tahes-tahtmata võimaluse raisata kõigi kohalviibijate aega mõttetu jutuga.
Väikesed meeskonnad vajavad mitmekülgseid tegijaid. Sa vajad disainereid, kes oskavad kirjutada. Sa vajad programmeerijaid, kes mõistavad disaini.
Palka häid kirjutajaid.
Copywriting is interface design. Great interfaces are written.
Kui programmeerijatele makstaks koodi lühendamise, mitte lisamise eest, oleks igasugune tarkvara tükk maad parem.
Blogimine võib olla efektiivsem kui reklaam (ja see on kõvasti odavam).
Kui vajad veel teaser‘eid, mis meelitaksid sind seda intrigeerivat raamatut lugema, siis veel pikema rea tsitaate leiad minu vastavast Google Notebook‘ist.