Comments on: Microsofti kodanikuteenuste platvorm http://www.dt.ee/blog/microsoft/2008/12/microsofti-kodanikuteenuste-platvorm/ Tarkvara. Veeb. Mobiil. Multimeedia. Tehnoloogia Mon, 21 May 2012 17:03:43 +0000 http://wordpress.org/?v=2.6 By: hillarp http://www.dt.ee/blog/microsoft/2008/12/microsofti-kodanikuteenuste-platvorm/#comment-7225 hillarp Thu, 01 Jan 2009 20:01:53 +0000 http://www.dt.ee/blog/?p=2309#comment-7225 Neid erinevaid tasuvusarvutusi on tehtud kümneid, kui mitte sadu. Sõltuvalt arvutuse tegija mättast on seis väga erinev - alates 40% Avatud Tarkvara kahjuks, kuni 40% Kommertsvara kahjuks. Juhul, kui on vajalik väga skaleeruv ja tõeliselt integreeritav lahendus, siis pole Avatud Tarkvarast pääsu, kuna suletud asjad lihtsalt ei võimalda erinevaid lahendusi omavahel ühendada. Suletud asjad lihtsalt ei toeta teisi vorminguid ja selle toetuse tekitamiseks ei aita isegi Väga Suur Raha. Lihtne näide oleks kasvõi MS Office ja ODF. Jah, olen nõus, et Avatud Tarkvara puhul on väga oluline, et inimesed, kes selle integreerimise ja juurutamisega tegelevad, oskaksid ja teaksid oma asja. Seetõttu ongi edukad projektid pärit eelkõige ülikoolidest ja teadusasutustest. Nende vajadused on väga suured, ajusid on neil ka piisavalt, kuid rahalisi vahendeid napib. Muide, üks näide edukatest kommertslahendustest on Pixar/Dreamworks multikate valmistuse kolimine Linuxi peale. Neid erinevaid tasuvusarvutusi on tehtud kümneid, kui mitte sadu. Sõltuvalt arvutuse tegija mättast on seis väga erinev - alates 40% Avatud Tarkvara kahjuks, kuni 40% Kommertsvara kahjuks.

Juhul, kui on vajalik väga skaleeruv ja tõeliselt integreeritav lahendus, siis pole Avatud Tarkvarast pääsu, kuna suletud asjad lihtsalt ei võimalda erinevaid lahendusi omavahel ühendada. Suletud asjad lihtsalt ei toeta teisi vorminguid ja selle toetuse tekitamiseks ei aita isegi Väga Suur Raha. Lihtne näide oleks kasvõi MS Office ja ODF.

Jah, olen nõus, et Avatud Tarkvara puhul on väga oluline, et inimesed, kes selle integreerimise ja juurutamisega tegelevad, oskaksid ja teaksid oma asja. Seetõttu ongi edukad projektid pärit eelkõige ülikoolidest ja teadusasutustest. Nende vajadused on väga suured, ajusid on neil ka piisavalt, kuid rahalisi vahendeid napib. Muide, üks näide edukatest kommertslahendustest on Pixar/Dreamworks multikate valmistuse kolimine Linuxi peale.

]]> By: Gunnar http://www.dt.ee/blog/microsoft/2008/12/microsofti-kodanikuteenuste-platvorm/#comment-7153 Gunnar Mon, 15 Dec 2008 06:08:19 +0000 http://www.dt.ee/blog/?p=2309#comment-7153 Avatud lähtekoodiga toodetega puutume ka kokku ja veebialal me kommertstooteid näiteks ei kasuta. Veebid oleme seni ehitanud Joomla! CMS peale, kuid kokku oleme puutunud ka muude toodetega. Samas ma olen alati kriitiliselt suhtunud sellesse, et tasuta asjad tulevad soodsamad. Ei ole just vähe firmasid, kes võtavad korraga kasutusse terve rivi avatud lähtekoodiga tooteid ning püüavad sel teel teha tõsise kokkuhoiu. Okay, algul on kõik ilus, kuid ühel hetkel tuleb kokku lüüa, kui palju läheb maksma kasutuses olevate süsteemide täiendamine ja nende integreerimine. Ja viimase osas pole kulud just meeldivate killast. Lisaks sellele muutuvad süsteemid läbi versioonide ning oma muudatuste järjepidev portimine uutele versioonidele on ka ajaline kulu, mis kuskilt katta tuleb. Tihti on integratsioonile kuluv aeg ja raha sellises mahus, et odavam osta juba igasugu "suurte ja pahade" firmade tooted ja litsentsid ja selle tulemusena hoida kulud näiteks kaks-kolm korda väiksemad. Samas ma muidugi loodan, et ükspäev hakkab ka avatud lähtekoodiga maailma panema suuremat rõhku süsteemide integreerimise poolele ja siis ehk loodetavasti pilt muutub. Avatud lähtekoodiga toodetega puutume ka kokku ja veebialal me kommertstooteid näiteks ei kasuta. Veebid oleme seni ehitanud Joomla! CMS peale, kuid kokku oleme puutunud ka muude toodetega.

Samas ma olen alati kriitiliselt suhtunud sellesse, et tasuta asjad tulevad soodsamad. Ei ole just vähe firmasid, kes võtavad korraga kasutusse terve rivi avatud lähtekoodiga tooteid ning püüavad sel teel teha tõsise kokkuhoiu. Okay, algul on kõik ilus, kuid ühel hetkel tuleb kokku lüüa, kui palju läheb maksma kasutuses olevate süsteemide täiendamine ja nende integreerimine. Ja viimase osas pole kulud just meeldivate killast. Lisaks sellele muutuvad süsteemid läbi versioonide ning oma muudatuste järjepidev portimine uutele versioonidele on ka ajaline kulu, mis kuskilt katta tuleb. Tihti on integratsioonile kuluv aeg ja raha sellises mahus, et odavam osta juba igasugu “suurte ja pahade” firmade tooted ja litsentsid ja selle tulemusena hoida kulud näiteks kaks-kolm korda väiksemad.

Samas ma muidugi loodan, et ükspäev hakkab ka avatud lähtekoodiga maailma panema suuremat rõhku süsteemide integreerimise poolele ja siis ehk loodetavasti pilt muutub.

]]> By: OpenDocument http://www.dt.ee/blog/microsoft/2008/12/microsofti-kodanikuteenuste-platvorm/#comment-7150 OpenDocument Sat, 13 Dec 2008 10:07:45 +0000 http://www.dt.ee/blog/?p=2309#comment-7150 Jah, pisara võtab kohe silma Microsofti suur hoolitsus kodanike eest. Tegelt võiks ka DT blogi inimesed lõpuks maa peale tagasi tulla ja näiteks lisaks Microsofti promomisele uurida natuke ülikiiresti arenevat avatud lähtekoodiga tarkvara maailma. Kui läheks peatselt läbi näiteks teisipäeval, 16. detsembril Eesti Vabariigi Riigikogus esimesele lugemisele tulev seaduse eelnõu pealkirjaga “Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks“ (http://www.artsturm.ee/odf/2008/12/13/seaduse-eelnou-374-oe-i/), siis avaks see Eesti väikestele IT firmadele väga kindlasti palju suuremaid ärilisi võimalusi, kui praegune Microsofti karbitoodete parseldamine. Muidugi, eeldusel, et sellel "väiksel IT firmal" on olemas vajalikud teadmised ja oskused. Microsofti toodete hulgihindade peast loetlemisest ja Visual Basicust jääb siin natuke väheks... Jah, pisara võtab kohe silma Microsofti suur hoolitsus kodanike eest. Tegelt võiks ka DT blogi inimesed lõpuks maa peale tagasi tulla ja näiteks lisaks Microsofti promomisele uurida natuke ülikiiresti arenevat avatud lähtekoodiga tarkvara maailma. Kui läheks peatselt läbi näiteks teisipäeval, 16. detsembril Eesti Vabariigi Riigikogus esimesele lugemisele tulev seaduse eelnõu pealkirjaga “Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks“ (http://www.artsturm.ee/odf/2008/12/13/seaduse-eelnou-374-oe-i/), siis avaks see Eesti väikestele IT firmadele väga kindlasti palju suuremaid ärilisi võimalusi, kui praegune Microsofti karbitoodete parseldamine. Muidugi, eeldusel, et sellel “väiksel IT firmal” on olemas vajalikud teadmised ja oskused. Microsofti toodete hulgihindade peast loetlemisest ja Visual Basicust jääb siin natuke väheks…

]]>