Microsofti kodanikuteenuste platvorm
13.12.2008 | Gunnar
Azure ja pilved ei jää sellel aastal Microsofti viimaseks platvormiks, mis meieni tuuakse. Detsembri kuusse mahub ära veel üks üllatus - kodanikuteenuste platvorm, mis on mõeldud valitsusasutustele oma lugupeetud kodanike paremaks teenindamiseks. Rahustan entusiastid kohe maha ja meenutan, et enne kui meid selliselt teenindama hakatakse, peab vähemasti Tallinna linnapea ära õppima pressitundides kohalkäimise. Aga vaatame siiskui, kuidas on seal, kus muru rohelisem!
Microsoft Citizen Service Platform on lehekülg, mille kaudu Microsoft ja tema partnerid pakuvad valitsusasutustele mõeldud lahendusi, mis aitavad kodanikke paremini teenindada virtuaalsel kujul. Pakutavate lahenduste hulk on päris paras ning katab ära näiteks järgmiste valdkondade lahendused:
- kommunikatsioon,
- otsingud,
- avalikud leheküljed,
- kodanikele suunatud portaalid,
- interaktiivsed vormid,
- GIS,
- intraneti portaalid,
- kogukonna leheküljed,
- kontakteerumisteenused.
Pakkumine on päris põhjalik, sest katab ära kõik teemad alates tehnilisest infrastruktuurist kuni lahenduste juurutamiseni välja. Microsofti vastavalt kodukalt näpatud pilt annab ehk lahendustest parema ülevaate.
CSP lehekülgedelt leiab videoid, kus valitsusasutuste inimesed tutvustavad juurutatud rakendusi. Muideks, selle viite taga olev sait jookseb sellisel platvormil nagu Office Live Small Business - ehk siis sait, mis tõsiselt pilves 
Ahjaa, kallis lugeja, kes Sa Microsoftis töötad ja viikendil mingil põhjusel arvuti taga istud - äkki oskad selgitada, kas CSP-l on mingit seost sellise teemaga nagu Microsoft loob Eestisse innovatsioonikeskuse?
13.12.2008 kell 12:07
Jah, pisara võtab kohe silma Microsofti suur hoolitsus kodanike eest. Tegelt võiks ka DT blogi inimesed lõpuks maa peale tagasi tulla ja näiteks lisaks Microsofti promomisele uurida natuke ülikiiresti arenevat avatud lähtekoodiga tarkvara maailma. Kui läheks peatselt läbi näiteks teisipäeval, 16. detsembril Eesti Vabariigi Riigikogus esimesele lugemisele tulev seaduse eelnõu pealkirjaga “Abinõud riigi infotehnoloogia kulutuste vähendamiseks ja infotehnoloogilise innovatsiooni soodustamiseks“ (http://www.artsturm.ee/odf/2008/12/13/seaduse-eelnou-374-oe-i/), siis avaks see Eesti väikestele IT firmadele väga kindlasti palju suuremaid ärilisi võimalusi, kui praegune Microsofti karbitoodete parseldamine. Muidugi, eeldusel, et sellel “väiksel IT firmal” on olemas vajalikud teadmised ja oskused. Microsofti toodete hulgihindade peast loetlemisest ja Visual Basicust jääb siin natuke väheks…
15.12.2008 kell 08:08
Avatud lähtekoodiga toodetega puutume ka kokku ja veebialal me kommertstooteid näiteks ei kasuta. Veebid oleme seni ehitanud Joomla! CMS peale, kuid kokku oleme puutunud ka muude toodetega.
Samas ma olen alati kriitiliselt suhtunud sellesse, et tasuta asjad tulevad soodsamad. Ei ole just vähe firmasid, kes võtavad korraga kasutusse terve rivi avatud lähtekoodiga tooteid ning püüavad sel teel teha tõsise kokkuhoiu. Okay, algul on kõik ilus, kuid ühel hetkel tuleb kokku lüüa, kui palju läheb maksma kasutuses olevate süsteemide täiendamine ja nende integreerimine. Ja viimase osas pole kulud just meeldivate killast. Lisaks sellele muutuvad süsteemid läbi versioonide ning oma muudatuste järjepidev portimine uutele versioonidele on ka ajaline kulu, mis kuskilt katta tuleb. Tihti on integratsioonile kuluv aeg ja raha sellises mahus, et odavam osta juba igasugu “suurte ja pahade” firmade tooted ja litsentsid ja selle tulemusena hoida kulud näiteks kaks-kolm korda väiksemad.
Samas ma muidugi loodan, et ükspäev hakkab ka avatud lähtekoodiga maailma panema suuremat rõhku süsteemide integreerimise poolele ja siis ehk loodetavasti pilt muutub.
01.01.2009 kell 22:01
Neid erinevaid tasuvusarvutusi on tehtud kümneid, kui mitte sadu. Sõltuvalt arvutuse tegija mättast on seis väga erinev - alates 40% Avatud Tarkvara kahjuks, kuni 40% Kommertsvara kahjuks.
Juhul, kui on vajalik väga skaleeruv ja tõeliselt integreeritav lahendus, siis pole Avatud Tarkvarast pääsu, kuna suletud asjad lihtsalt ei võimalda erinevaid lahendusi omavahel ühendada. Suletud asjad lihtsalt ei toeta teisi vorminguid ja selle toetuse tekitamiseks ei aita isegi Väga Suur Raha. Lihtne näide oleks kasvõi MS Office ja ODF.
Jah, olen nõus, et Avatud Tarkvara puhul on väga oluline, et inimesed, kes selle integreerimise ja juurutamisega tegelevad, oskaksid ja teaksid oma asja. Seetõttu ongi edukad projektid pärit eelkõige ülikoolidest ja teadusasutustest. Nende vajadused on väga suured, ajusid on neil ka piisavalt, kuid rahalisi vahendeid napib. Muide, üks näide edukatest kommertslahendustest on Pixar/Dreamworks multikate valmistuse kolimine Linuxi peale.