Minu kommentaar: BC, ajalehed ja reklaamid
30.08.2008 | GunnarBC kirjutas oma blogi kandes Eesti ajalehtede veebid - koledad nagu öö, et ajalehed on reklaami liialt täis ja koledad. Sai kohe ka ühe klassiku käest kommentaaris sõimata ebakompetentsuse eest. Hmm… õigus oli tegelikult mõlemal osaliselt. Minu kommentaar on siin.
Tiskleimer. Nagu iga teinegi kanne, on see siin minu isiklik seisukoht ja arvamus, mis ei pretendeeri absoluutse tõe auväärsele troonile.
Kuidas müüakse õhku
Ajalehtedes ja portaalides avaldatavad reklaamid on reklaamijate raha raiskamine ning öelda, et see on internetiturundus, on sama hea kui lasnaka paneelmaja koridoriseinale kriibitud elundit pidada tippkunstiks.
Mõni tuhat või mõned kümned tuhanded suvalist külastust firma kodukale ei tähenda efektiivset müüki. Samas just külastuste arvuga reklaamijaid meelitada püütaksegi - meie toome külastajad, teie asi on nad enda klientideks teha. Müüti, et see ongi efektiivne turundus internetis, tutvustab lähemalt kanne Reklaam internetis pole sama, mis reklaam tänaval.
Bänneri reklaamide point
Bänneri reklaamide olemus on lihtne. Klassikaline turundaja Eestis, kelle käe all on kõvade reklaamirahadega kliendid, on reaalse maailma turundaja ja veebist ning selle turunduse võimalustest puudub tal õrnemgi ettekujutus.
Virtuaalses maailmas tunneb ta ennast ebakindlalt nagu iga algaja ning püüab oma reaalmaailmast saadud kogemusi sinna üks-ühele üle kantida. Seejuures pole enda teadmatus talle mingiks eetiliseks tõkkeks - kliendid lihtsalt ei tea, et saab ka paremini ja efektiivsemalt ning seega annab neilt ka iga lauslolli otsuse eest kõvasti raha küsida ja öelda, et nii te oletegi internetis super hästi esindatud.
Tänase Eesti e-turundus
Ajalehed ja portaalid ei tunne erilist huvi selle vastu, et reklaamid oleksid efektiivsed - külastajaid on piisavalt palju, et tekkiks nii palju suvalisi bänneritel klikke, et selle arvuga väiksemad saidid kindlasti võistelda ei suuda. Seega pole vaja ka selles suunas pingutada - olulisem on võtta maksimaalne, mis võtta annab.
Ajalehed ja portaalid on rajanud oma äri hoopis millelegi muule - see on klassikaliste turundajate võhiklikkus ja ebakindlus. Klassikalistele turundajatele müüakse kindlustunnet - just seda sama taksopargi ristmikut, ainult et internetis. Ja sel teel on võimalik liigutada turundajate valduses olevad klientide reklaamirahad enda kasumisse. See on selle äri tänapäevane sisu ja olemus Eestis.
Miks välismaal on teisiti
Välismaal ei ole reklaamikäibed lehtedel üldse mitte väiksed - enamasti on suurematel ja arenenumatel turgudel ka adekvaatsed turundajad olemas, kes leiavad klientidele hoopis teistsugused reklaamivõimalused kui arutu raha tuulde loopimine bänneri peale, mis nii või teisiti oluliselt midagi ei tooda. Maksku need siis kus ja kui palju tahes.
Välismaal on ka turgudel tugevad tegijad saanud aru, et niisama lahmimine veebi suvalistel ristmikel on mõttetu raha raiskamine ning seda raha annab rakendada palju efektiivsemalt - hästi läbimõeldud veebireklaam on kordi efektiivsem kui 20.000 suvalist külastust suvaliste kodanike poolt, kellel erilist huvi reklaamitava toote vastu pole.
Lõpetuseks
Kuniks kohalikul turnudusmaastikul hakkab juurduma arusaam, et efektiivne turundus internetis on klassikalise turunduse ja veebitehnoloogiate koostöö, pole ka oodata, et siin midagi oluliselt paraneks. Säilib praegune win-win situatsioon, kus turundajad on rahul, et veebis on taksopargi ristmikud, kus nad ennast kindlalt tunnevad, kliendid on rahul, et nad on internetis olemas, ajalehed-portaalid on rahul, et saavad raha ja külastajatel on sellest kõigest sama sügav poogen kui alati.
30.08.2008 kell 11:11
Tore et kenasti pikalt lahtiseletasid. See Indrekut mahategev “klassik” oli ka see, kes Hans H. Luigele kärbsed pähe ajas ja Luik väga valusalt Delfi ostuga näppu lõikas. Kahjuks kinnisvarabuumi tagajärg oli ka päevalehtede veebiväljaannete delfistumine, kõik tahtsid sama edukalt reklaamiraha kasseerida. Õnneks tõmmatakse jätkuva majanduse ikaldumisega palju raha bännerireklaamiturult välja, kui ainult keegi suvatseks ka reklaamiandjate firmajuhtidele sama põhjalikult arutu raharaiskamise lahtiseletama. Vähemalt omanikel võik huvi olla. Samasugune buum oli ka 13-15 aastat tagasi ülehaibitud telefoniraamatute reklaamimüügiga…
30.08.2008 kell 12:38
Jah, mäletan neid telefoniraamatuid küll. Lubati kes teab mis kulda kokku, kui just selles ja selles raamatus kirjas oled. Tegelikkus oli ka suht masendav - heal juhul aastas üks kõne. Olemasolevatele klientidele esitati lepingute pikendamiseks võrratuid aruandeid külastuste senisest statistikast. Need, kes serveri logisid analüüsida suvatsesid, leidsid hämminguga, et telefoniraamatute veebidest pole neid kordagi külastatud.
30.08.2008 kell 22:08
tänud põhjaliku sissekande eest selle teema valgustamisel. sain kinnitust kõhutundele, et asi on siiski tegijate piiratud mõttevõimes/oskustes kinni. ja tegu pole mitte olukorraga, kus kuidagi teisiti ei olegi võimalik. maailm näitab - on ikka küll
31.08.2008 kell 23:04
Siia juurde lisan ühe case study. Alustuseks nii palju, et mul pole mingit probleemi loominguinimestega koostöö osas ja mulle meeldib, kui ma saan töötada loovate inimestega, kellel on igasuguseid ideid - olgu nad kunstnikud, tehnikud või mis tahes eluala esindajad. Küll aga ei meeldi mulle siuksed väiksed künkakuningad, kes kompetentsi omamata ennast igasugustel teemadel teadlasteks peavad ning jäävad käigult endale väärarusaaamu genereerides neid ise ka uskuma.
Oli kord vaja koos töötada ühe maineka bürooga. Ma ei teagi, kas nad on disainibüroo või reklaamibüroo, aga mingi büroo nad on. Lootsin algul, et nii kogenud veteranidega on koos töötamine huvitav ja õpetlik. Kuid mida päev edasi, seda enam veendusin, et ennast ka veebi alal müüv firma püüab tõemeeli päris maailmas toimivad kommipaberid pista võrgutorust sisse ja niimoodi läbi lüüa. Algselt tellijale väljatöötatud unikaalsest ja toimivast kontseptsioonist õnnestus ühte koma teist päästa - õnneks, või õigemini tellija õnneks. Peamine - klientidele suunatud sisu jäi järgima oma kontseptsiooni ja ülesehitust just sellisel kujul nagu see ette oli nähtud. Tänu jumalale või saatusele või millele iganes, mida keegi usub.
Kõige tüütavam oli tolle büroo mingi mõttetu väike führer, kes telefonis hüsteeritses nagu naine. Hääl ja nimi olid tal mehe omad, aga see hüsteeritsemine hmm… Kes teab, äkki ta käis samal operatsioonil ja sööb järelravi korras samu tablette, mida seltskonna ajakirjandusest tuntud kitarrist Aak, ainult et hääl polnud veel peeneks läinud ja nimi oli vahetamata.
Igal juhul käkk, mis tellijale kokku keerati, oli masendav. Esileht oma ideelt läks vastuollu kõigega, mida ka kõige algajamad veebidisainerid peaks teadma. Infostruktuuri kohal valitses suur auk ja seda tuli loomeinimestele rääkida nagu väikestele lastele - et too labiilse närvisüsteemiga telefoniterrorist jälle mu tööaega ei raiskaks ning mulle ja tellijale “professionaalset” lähenemist peale ei suruks. Värvilahendus ja lehel esmaselt silmahakkavad sümbolid - noh, ka põhikooli õpilasel on semiootika osas taju parem. Igal juhul lehele sattudes on esmane mulje, et firma tegevusalaks on hoopis midagi muud, kui see, millega firma tegelikult tegeleb.
Järgmine kolisev ämber oli tellija reklaamimine. Büroo organiseeris reklaamimise ja kuni paberil reklaamimiseni õnnestus see hindele tugev 3. Veebis reklaamimine läks õnnelikult samasse ämbrisse, millest see kanne kirjutab - kokkuvõttes oli tulemuseks asjatu raha raiskamine. Külastuste arv sel perioodil kasvas kõvasti, kuid hinnapäringute arv jäi samaks. Esines väikseid hüppeid, kuid need olid juhuslikku laadi.
Aga nüüd üks teine ooper. Soovitasin ühele tuttavale õhukest raamatut veebiteemal, mis annab esmase ülevaate sellest, et kuidas ja mida. Selle raamatu lugemise järel suutis ta ühe oma veebiprojekti jaoks kokku panna hämmastavalt sisuka ja asjakohase küsitluslehe, mille abil korjata valmiva lehe kohta tagasisidet. Selle inimese tegevusse on mul usku - ta võtab päris andmed päris keskkonnast päris inimestelt ja plaanib oma tegemisi lehe osas selle põhjal. Ma olen kindel, et see inimene saab hakkama eduka veebiga ja tulemus on palju parem, kui eelmainitud käkerdajatel, kellel on lihtsalt nimi, olematud oskused ja üleolev suhtumine oma klientidesse.
Muideks, see inimene ei tööta Eestis