DT blogi

Väike kokkuvõte ja selgitused väärarusaamadest, mis inimestel seoses kodukate, külastajate ja lehekülgede leitavusega tekkinud on. Et mitmest erinevast kohast on tuldud samade väidetega, siis tundub mulle hea plaan rääkida jutt tuleviku tarbeks ära kirjalikul kujul.

1) Kuidas teha nii, et me lehekülg oleks Google’is kõige esimene?

Sellist asja ei saa garanteerida mitte keegi, kes pole kursis Google’i algoritmidega ja paraku on need algoritmid tõenäoliselt kaitstud paremini kui mistahes riiklikud saladused. Internetiturunduse teenuseid pakkuv firma saab nõustada ja aidata sind sellega, et aitab lehekülgi optimeerida avalikult teadaolevate nõksude abil, kuid see ei garanteeri kindlasti esimest positsiooni üheski otsingumootoris.

Loomulikult hakkab otsimootoritele optimeeritud lehekülje positsioon otsingu tulemuste hulgas aja jooksul paranema. See “aja jooksul” on väga lai mõiste ning siingi pole teada kui kähku täna tehtud muudatused efekti annavad. See võib juhtuda juba homme, kuid võib juhtuda ka paari kuu pärast. Kuid selge on positsioon paraneb oluliselt, kui alustame sellest, et leheküljed on kuskil kaugel-kaugel 30-ndale lehel otsingu tulemuste hulgas.

Konkurents lehekülgede osas käib kahes osas. Esimese ja suurema tõusu saab ära teha lihtsasti, sest esimene etapp on suhteliselt lihtne konkurents - optimeeritud versus optimeerimata leheküljed. Headel positsioonidel käib konkurents enamasti optimeeritud lehekülgede vahel. Oleks see vaid nii lihtne, siis aitaks üks ring optimeerimist kenasti.

Teine osa on konkurents linkide osas. Lingid on interneti maailma kuld. Mida rohkem tuleb leheküljele linke teistelt lehekülgedelt, seda väärtuslikumaks otsingumootorid antud lehekülge peavad. Ja ka sellega pole veel kõik. Oluline on ka see, kui heas kirjas lehekülgedelt ja milliste märksõnadega need lingid tulevad. Sajast suvalisest lingist võib oluliselt parema efekti anda viis tugevat linki.

Igal juhul on nii, et kui leheküljega natukenegi optimeerimise osas vaeva näha, hakkab leitavus liikuma paremuse poole.

2) Kuidas mõjutab Flash minu koduka leitavust?

Kui terve lehekülg on Flash’is tehtud, siis muudab see olukorra küllaltki nadiks. Otsingumootorite robotid saavad leheküljelt kõik muu peale sisu kätte ja see on äärmiselt nõrk pagas, mille pealt konkureerida. Tavaliselt sisaldab lehekülg olulisi märksõnu ning robot püüab lehekülje pealkirjas ja peidetud märksõnade osas olevaid märksõnu leida ka lehekülje sisust. Et sisuks on nüüd talle tundmatu asi, siis ei ole tal märksõnu millegagi võrrelda. Seepeale tunnistab robot saidi natukese kahtlaseks ja kuskile eesotsa tulemuste hulgas see suure tõenäosusega ei ilmu oluliste märksõnade järgi otsides. See, et lisada kasutajale näidatav sisu Flash’i järgi peidetud tekstina, pole hea lahendus, sest taolise peidetud teksti eest võib Google lehekülge karistada päris valusalt.

Leitavust saab ehk parandada sissetulevate linkide abil, kuid neid linke on vaja palju rohkem kui paar tükki ning nende linkide kvaliteet on oluline. Samuti annab leitavust parandada see, kui leheküljest on olemas staatiline versioon, millest saavad aru robotid ja mille kaudu saavad info kätte need külastajad, kelle brauser ei toeta Flash’i.

Siinkohal on mulle esitatud väiteid, kuidas tuntud tegijate suured uuringud näitavad, et Flash’i ei saa kasutada vaid tühine protsent külastajaid. Oh jah, oleks see vaid nii lihtne. Flash’i ei saa kasutada näiteks ka need külastajad, kes on selle endal maha keeranud või ära keelanud.

Üks põhjus, miks ma ühes arvutis Flash’i lihtsalt kinni keerasin, on see, et mitte kõik saidid ei kasuta seda külastajasõbralikult, tulemustest annab ehk ülevaate DT Blogi kanne Firefox ja Thunderbird käituvad veidralt. Samuti ei ole mul Flash’iga mitte midagi peale hakata, kui ma tulen kodukat külastama mõne PDA pealt või mõne tavalise XHTML toega mobiiltelefoni pealt. Selles mõttes tuleb Flash’i kasutada mõistlikult. Mobiiltelefonide turg tõuseb järgmise kahe aasta jooksul erinevatel hinnangutel kaks kuni neli korda ning ma leian, et seegi klientuur on väärt olema sinu firma klient.

3) Miks on minu toodete dokumendid paremini leitavad kui vastavad leheküljed?

Osad dokumentide formaadid tunneb Google kenasti ära, Microsoft Word’i dokumendid ja PDF nende hulgas. Minu julge oletus on see, et sel juhul on kas tooteid tutvustavad leheküljed sisult äärmiselt vaesed või on need leheküljed mingil muul moel roboti jaoks kahtlased.

Kõige tõenäolisem on tavaliselt esimene põhjus. Seletan kohe ära, miks see nii on. Robot eelistaks kindlasti HTML-formaadis lehekülge, mida külastajale näidata. Kui lehekülg ise on vähese infoga ja ei sisalda olulisi märksõnu, siis toodet tutvustava dokumendiga ei pruugi see aga nii olla.

Dokument sisaldab inimkeelset teksti, milles leidub kõiki neid olulisi märksõnu, mille järgi sinu toodet otsingumootorist otsiti. Et dokument annab märksõnadega kordi parema kattuvuse kui toote põhileht, siis on selge, et vastav dokument ka palju parema positsiooni saavutab.

Lahendus sellele probleemile on küllaltki lihtne – koosta sellised toodete leheküljed, millelt kõlastaja saab kätte piisavalt infot ning need leheküljed ilmuvad dokumentidest eespool, kuivõrd nende formaat on eelistatum.

4) Kuidas mõjutavad dünaamilised menüüd minu lehekülge?

Kui menüüd on puhas JavaScript alates nullist, siis robot menüüd lihtsalt ei näe, sest ta ei oska JavaScript’i käivitada. Kui robotil pole võimalik naturaalselt esilehelt edasi liikuda, siis tema hindab seda lehekülge samamoodi nagu külastaja, kelle brauseris on JavaScript keelatud – seda menüüd lihtsalt pole.

Siinkohal olen kuulnud teostajatelt räppimist teemal, et on aasta 2007 ja dünaamiline menüü on väga in ja kui me hoiame infi külastaja pool brauseris, siis vähendame serveri koormust.

Esiteks tuleb külastaja lehele infot saama ja julgen väita, et 99% antud lehe külastajatest ei tunne mingit huvi aasta 2007 ja muude argumentide vastu. Teine punkt on non-sense – õppige ära, et asju on võimalik puhverdada ning te näete kuidas lehekülje kiirus võib tõusta kuni kümneid tuhandeid kordi.

Sorry, mehed, kuid mind teie argumendid siinkohal ei veena, sest lehe leitavuse osas panete te ikka päris-päris räige käki maha. Asi on väga lihtne - kuigi robotid indekseerivad ära kõik sobivad leheküljed sinu kodukalt, on koduka struktuur ja linkimine äärmiselt oluline teema. Ja see, mis toimub esilehel, on ka äärmiselt oluline.

NB! Menüüd sisaldavad tihti märksõnu, mille järgi sa soovid, et su kodukas netist üles leitakse. Tee menüüd kindlasti robotitele nähtavaks, vähemasti selle menüü hierarhia sügavuseni, kus külastaja parasjagu on.

IT-meeste juttu serveri koormusest võid julgelt ignoreerida, sest kui nad kord puhverdamise teema omale selgeks teevad ja näevad kui palju see neidki aitab, rahunevad nad maha ja kirjutavad edaspidi oluliselt kvaliteetsemaid lehekülgi.

5) Kas on nii, et HTML-iga ei saa teha nii lahedaid asju kui Flash’iga?

Natukene see on nii, kuid mitte päris. Peamine erinevus on ajakulu, sest Flash’is on palju asju juba skeletina ees ootamas. Samas on ka tavaliste HTML-lehekülgede jaoks igasuguseid valmis ja poolvalmis vidinaid, mille abil saab teha laheda lehe.

Kui lehekülje esmane eesmärk on leida uusi kliente ja pakkuda külastajatele neile tööks vajalikku infot, siis on HTML paraku pea ainus asi, millega saab arvestada. Flash-is tehtud multikad jäävad siinkohal hätta, põhjustest kirjutasin eespool.

Klassikaline HTML-i põhine maailm pakub tegelikult küllaltki võimsaid vahendeid lehekülje kujundamiseks. Näiteks saab stiilifailide abil muuta lehekülje välimust nii põhjalikult, et külastajale avaneks nagu täiesti uus lehekülg. JavaScript’i abil on võimalik luua igasuguseid lahedaid efekte, samuti programmeerida efektidega menüüsid jne.

6) Kas minu firma kohta ajakirjanduses ilmuvad artiklid võiks olla ka minu leheküljel või lisame lihtsalt lingi vastava ajalehe kodukale?

Mina pakun välja, et mõlemat on kasulik teha. Firma kodukal on neid artikleid seepärast kasulik hoida, et need artiklid sisaldavad firmaga seotud märksõnu. Teine asi on see, et kui ajalehe kodukas muutub ja muutuvad ka lingid, siis ei teki leheküljele katkisi linke (need on lingid, mis viitavad olematutele aadressidele). Kindlasti märkige ära ajaleht, kus artikkel ilmus ning lisage sellele ka link.

Tõenäoliselt ei hakka ajaleht vinguma, kui nende sisu kasutate, kuid sellest hoolimata soovitan käituda viisakalt ning küsida enne nende käest luba, sest autoriõigused antud sisule kuuluvad siiski neile.

Kokkuvõtteks

Oeh, päris pikka jutt sai, kuid loodan, et see aitab ka teisi inimesi peale nende, kellele antud teemadel olen nõu andnud. Kindlasti võib mu seisukohtadele vastu vaielda ning iga firma ja teostaja leiab enda seisukohtadele parima õigustuse, mis ei pruugi olla kooskõlas minu seisukohtadega.

Kui midagi jäi lahtiseks või segaseks või leiad sina, kallis lugeja, et ma millegagi täiesti rappa siin läksin, siis anna kindlasti kommentaarides teada.

Kirjutas Gunnar, 02.12.2007 kell 13:31, teemal Internetiturundus, WWW. Jälgi selle postituse kommentaare läbi RSS-uudistevoo (feed). Lisa kommentaar või tagasisideviide (trackback) oma veebilehelt või blogist.