SEO checklist 2007
17.05.2007 | GunnarGary R. Beal, tunnustatud SEO spetsialist ja SEO Chat foorumi üks moderaatoritest, avaldas SEO Chat foorumis ja StickyEyes leheküljel SEO checklist-i, mis sisaldab olulisemaid sisu tehnilise optimeerimise soovitusi. Loomulikult tuleb nende soovituste kallale asuda alles siis, kui on olemas kvaliteetne sisu, mida külastajad võiksid kõrgelt hinnata.
Gary toodud nimekiri SEO Chat’is on päris pikk, kuid StickyEyes lehel on ta jällegi jaganud põhjalikumaid kokkuvõtteid. Proovin siinkohal teha kokkuvõtte Gary poolt väljapakutud nõksudest ning jagada vajadusel ka omapoolseid selgitusi. Selles kandes võtan vaatluse alla StickyEyes lehel toodud soovitused ning jagan omapoolseid kommentaare.
1. Sisu
Gary soovitab sisu loomise delegeerida inimestele, kes on kas oma tegevusalaga väga hästi kursis või kes vähemasti suudavad korralikult ära teha oma kodutöö. See on asi, millega tuleb tegelda pidevalt, mitte ainult korra kuus või kvartalis. Hea tulemuseni jõudmist saad jälgida oma serveri logifailidest – robotid käivad lehte külastamas iga päev korra või enam.
Gunnar: Näide DT lehekülgede eelmise kuu, see on siis aprill 2007, statistika põhjal. Näiteks DT blogi käisid Google’i robotid külastamas keskmiselt seitse-kaheksa korda ööpäevas. See on siis külastuste arv. Pöördumisi oli Google’i robotite poolt tehtud keskmiselt 90 tükki ööpäevas. Põhiliselt on meil tules blogi.
Robotid tulevad lehele otsima värsket sisu. Kui robotite tegevus lehel hääbub, siis on see märk sellest, et leht ei uuene piisavalt kiiresti. Gary rõhutab veel seda, et värske kvaliteetse sisu tootmine on aeganõudev töö, kuid see-eest aitab see teistest oluliselt eristuda.
Gunnar: Võib tekkida mõte, et milleks on olemas Google’il Sitemaps programm veebimeistritele, kus saab robotile öelda, kui tihti peab ta lehekülge külastamas käima? Saaks ju seal panna paika, et tule külla iga päev. Paraku see ei tööta. Isegi kui sitemap‘i failist panna paika, et sisu muutub iga tund, ei võta robotid seda mitte käsu, vaid informatiivse soovitusena. Kindlasti nad mingis ulatuses järgivad sitemap‘i soovitusi, kuid nende tegeliku külastuste sageduse panevad paika siiski hoopis teised kriteeriumid.
2. Lingid tunnustatud ja usaldatud lehekülgedelt
Ka sissetulevate linkide osas on olemas Garyl reeglid, mida ta meiega lahkesti jagab. Väärtuslikeks loeme lingid, mis viitavad meile usaldatud saitidest. Samuti lingid, mis viitavad meile lehekülgedelt, millel on keskmine või kõrgem PageRank (neli või suurem), kuid millel on väljuvaid linke vähem kui 50. Olulised on ka madalama PageRank’iga lehekülgedelt tulevad lingid. Need annavad Gary hinnangul efekti siis, kui viitaval lehel pole väljuvaid linke rohkem kui 25. Eelistatud on lingid, mille tekst sisaldab meile olulisi märksõnu. Samuti loeb Gary väärtuslikuks lingid, mis tulevad foorumitest ja blogidest või mujalt Viral Marketing allikatest.
Gunnar: Olen lugenud ka sellisest lehekülje mõõdikust nagu TrustRank, mida peetakse hulka olulisemaks PageRank’ist, mis lihtsalt hindab sisu kvaliteeti. TrustRank’i olemasolu kohta pole ma isiklikult tõendeid kuskilt kogunud ja ei oska seega öelda, kas see on tegelik näitaja või on see SEO kogukonna poolt loodud interpretatsioon robotite käitumisele. Küll on aga mulle teada, et PageRank ei mängi suuremat rolli lehekülgede positsioneerimisel otsingutulemuste näitamisel.
Julgen arvata, et PageRank on tegelikkuses oluline mõõdik, kuid otsingutulemuste positsioonide osas pole see kindlasti ainus mõõdik. See võib aga just viidata TrustRank’i tugevale toimele. Samuti peaksime oma analüüsi mahutama sandbox-teooria.
Linkide kogumise strateegia peab olema hoolikalt planeeritud. Gary hoiatab, et linkide arvu väga järsud muutused muudavad robotid väga ettevaatlikuks. Linkide arvu kasv või kahanemine peab olema sujuv. Järsud muutused viitavad linkfarm’idele. Gary seletab selle nähtuse otsingumootorite seisukohast väga hästi lahti.
Osaledes vabatahtlikult lingivahetuse programmides püüad sa muuta ja mõjutada oma positsioone otsingumootorites. Otsingumootorid hindavad aga kõrgelt “loomulikku” linkimist ning sellel eeldusel on üles ehitatud ka kõik lehekülje positsioonide arvutamise algoritmid. Seega ei suhtu otsingumootorid linkfarm’idesse hästi ei praegu ega ka mitte lähitulevikus. Igal juhul peab lehekülg meelitama omale liiklust juurde “loomulikult” või vähemasti peab kasutama selliseid meelitusmeetode, mis tunduvad otsingumootoritele loomulikud.
3. Lehekülgede pealkirjad ja kirjeldused
Lehekülgede pealkirjad mängivad siiani äärmiselt olulist rolli otsingutulemuste järjestamisel. Otsingumootorid hindavad eeskätt lehekülje pealkirja kattuvust külastaja poolt otsingusse sisestatud märksõnadega. Kirjelduste järgi hindavad otsingumootorid lehekülgede asjakohasust.
Gunnar: Olen lugenud sellest, et siinkohal on oluline ka kattuvus lehekülje tiitli (seda näeme brauseri akna ülemises servas), lehekülje pealkirja ja URL-i osade vahel. Kindlasti pole tegemist vajadusega range kattuvuse järgi, pigem taandub see teema rohkem märksõnade analüüsile: kas tiitel, kirjeldus ja lehekülje aadress sisaldavad pealkirjades toodud märksõnu või ei. Hiljuti kirjutasime pikemalt ka märksõnade valimisest.
4. Lehe ülesehitus ja navigatsioon
Kuidas lehel millise infoni pääseb ning kuidas on leheküljed omavahel lingitud.
Gunnar: Siinkohal meenub, et oluline on saidi siseselt see, kui palju lehti viitab saidi esilehele. Samas Garyl on õigus, kuivõrd tema mainib ka seda, et sellest sõltub lehe erinevate jaotuste nähtavus.
Asi, millele kindlasti tuleb tähelepanu pöörata, on see, et lehel poleks selliseid avalikke osi, kuhu esileheküljelt linke mööda liikuda ei saa. See ei tähenda seda, et esileheküljele tuleks võina laiali määrida kogu lehe linkide struktuur. Oluline on see, et robot jõuaks linke pidi minnes õigesse kohta.
Näitena võib vaadata, kuidas DT lehel jõuab CeBIT 2007 galeriini:
- Esilehekülg – www.dt.ee
- Firmast – www.dt.ee/firmast.html
- Galerii: CeBIT 2007 – www.dt.ee/galerii/cebit2007/
5. Märksõnad
Gary soovitab märksõnade optimeerimisel panna põhilise rõhu kahele-kolmele märksõnale, mille järgi külastajad kõige tõenäolisemalt leheküljel pakutavat infot püüavad leida. Oluline pole neid märksõnu liigelt rõhutada, seda peavad otsingumootorid üleoptimeerimiseks. Efekti annavad hoopis teised tegurid: märksõnad peavad esineme lehekülje tiitlis, kirjelduses ja märksõnade osas, samuti saidi sisestes linkides, mis viitavad antud tekstile. Märksõnu aitab otsingumootoritel saidiga paremini seostada see, kui sait avaldab pidevalt sisu vastavate märksõnadega.
Gunnar: Märksõnu on soovitatav kasutada ka lehekülje aadressis. See ei tähenda seda, et peaks koostama külastajate jaoks äärmiselt jaburad “ilusad” URL-id. URL-id peavad siiski olema sellised, mis annavad lehekülje kohta piisavat infot ning mida on kasutajatel lihtne meelde jätta.
Näiteks ID-kaardi jaotuse aadress DT leheküljel on www.dt.ee/tarkvara/idkaart/. See aadress sisaldab märksõna “ID-kaart” ning on samas lihtne meelde jätta. Märksõnade valimisel võib abi olla ka DT blogi kandest Kuidas valida veebilehe tähtsamaid märksõnu.
6. Sitemap‘id
Üks lihtsamaid asju robotite abistamiseks on XML-põhise sitemap’i loomine. Sitemap‘i protokolli ja sitemap‘i failide kohta saab lugeda sitemap.org lehekülje artiklist Sitemaps XML Format. Sitemap’i suuavad edukalt lugeda näiteks sellised otsingumootorid nagu Google, MSN ja Yahoo. Kasu on sellest mõlemale poolele, sest näiteks Google’i sitemap‘ide programmi abil on võimalik teada saada ka lehel esinenud vead, mille otsa robot komistas.
Gunnar: Kindlasti on sitemap‘id asi, mida tasub kasutada. Samas on sitemap‘idega seotud omad mured – nimelt nende käsitsi haldamine omab mõtet vaid mahult väiksemate saitide korral. Suuremates ja tihti muutuvates saitides on vaja juba automatiseerimist.
DT-l on veebides see protsess osaliselt automatiseeritud. Hetkel suudame .ee ja .com aadresside taga olevaid sitemap‘e hallata ka käsitsi, kuna muutusi on seal suhteliselt vähe, samuti pole sisu teab mis palju. Küll aga on pidevas muutumises meie blogi ja selle sitemap‘i loomine on automatiseeritud.
WordPressi jaoks on olemas spetsiaalne plugin, mis genereerib peale muudatusi uue sitemap‘i. Lähemalt saab lugeda DT blogi kandest Google Sitemap Generator for WordPress.
7. Rikkalik meedia
Google hindab juba praegu kõrgelt video-, audio- ja pildiformaadis sisu. Kindlasti liituvad selle trendiga ka teised otsingumootorid.
Gunnar: Et algajamaid entusiaste natukese maha jahutada, siis olgu öeldud, et siin on mõeldud siiski “päris” sisu, mitte seda, et leheküljel oleks menüüd ja mõned tekstiosad tehtud pildina. See oleks äärmine lollus, sest robotid ei käi piltidest tekste tuvastamas. Nad saavad kätte ainult kirjeldavates atribuutides peituva info.
See, mida Gary mõtles, on see, et kui sait müüb tooteid ja toodete kohta on pilte, siis võib neid julgesti pakkuda. Seejuures tuleb loomulikult arvestada kõikide nõksudega, mis robotid pilte paneb armastama. Samuti võib leheküljel julgelt avaldada videomaterjali.
Kindlasti ei suuda robotid analüüsida keerukamat sisu, kuid kui see sisu osutub populaarseks, tekib selle kohta ka robotitele arusaadav märk maha – nimelt lingid, mis vastava materjalini viivad.
8. Web 2.0
Veebi uuema aja nähtused on kõik soovitatavad ning aitavad lehe leitavust tõsta. Gary soovitab julgelt kasutada blogisid ja foorumeid oma lehe osadena, samuti võib lehel julgesti esitada oma sisu sellistest süsteemidest nagu Flickr ja YouTube. Samuti on soovitatav panna lehekülgedele nupud, mille abil saab kasutaja lehekülgi otse lisada erinevatesse sotsiaalsetesse veebidesse nagu Technorati ja AddMe.
Gunnar: Leidsin veebis kolades ühe huvitava kirjutise. Nimelt SEO Book.com leheküljelt artikkel What Are Poison Words? Do They Matter?. Kuigi antud artikkel selgitab suhteliselt hästi ära termini “poison word” tähenduse, on foorumeid puudutav jutt seal täiesti ebaadekvaatne. Sattudes teiste taoliste kirjutiste otsa säilitage kindlasti tugev kriitikameel. Foorumil ja foorumil on siiski vahe ja seda vahet ei tee otsingumootorid selle järgi, et foorumi nimeks on foorum.
Sotsiaalsete süsteemide efektiivsuse kohta ei oska ma hetkel midagi sügavat kosta, sest pole selliseid kokkuvõtteid teinud. Tean, et blog.tr.ee suunab siia päris tugevasti liiklust. Selle väite tegin praegu Google Sitemaps ja Google Analytics tulemuste põhjal. Technorati ja muude popide väljamaiste teenuste kasutajatest moodustavad eestlased nii tühiselt väikse osa, et hetkel ma ei usu sealt suuremat liiklust tulevat.
Samas katse mõttes panin DT blogisse kannete alla ka social bookmark‘ide riba, mille kaudu saab kande aadressi ühte või teise sotsiaalsesse süsteemi lisada. Ma arvan, et tulemusest võib rääkida kuskil suve lõpus, mitte enne.
9. Mobiilveeb
Gary paneb tugevat rõhku ka mobiilsele veebile. Google, Yahoo ja MSN muudavad saidi kättesaadavaks ka mobiiltelefonide omanikele. See muudab lehekülje loetavuse mobiiltelefonide seisukohalt ka äärmiselt oluliseks.
Gunnar: CeBIT 2007 raames tehti prognoose mitmete IKT erialade lähitulevikule. Mobiiltelefonide turg on neist üks agressiivseima tõusuga ning erinevatel hinnangutel kasvab see turg aastaks 2010 kaks kuni kolm korda suuremaks praegusest.
Google on mobiilse interneti turul olemas ammu. Täpsemat infot pakub Google Mobile lehekülg. Mina kasutasin seda viimati mõned aastad tagasi kui tänu tööle sai mobiilse internetiga kokku puututud igapäevaselt. Google’i pakutavat oli kasutada mugav. Samas võin väita, et praegused mobiilbrauserid ei ole siiski nii võimsad vahendid, kui meie laua- ja sülearvutites asuvad analoogid ning seepärast on ka neile sisu pakkumine omaette tegemine.
Peamiseks takistuseks saab tihtipeale ekraani suurus, millele seni head lahendust pole. Küll on aga tulnud Microsoft välja huvitava initsiatiiviga, millest kirjutab DT blogi kanne Microsoft Deepfish – uudne brauser mobiiltelefonidele.
10. Sisu asjakohasus
Sisu peab olema korras kogu saidi ulatuses. Mitteasjakohane sisu ja lingid võivad mõjuda lehele kahjulikult. Gary soovitab oma lehekülje kohta paberile kirjutada puu ning joonistada lehekülgede vahele lingid. Selle kondikava järgi koosta oma leheküljele sisukaart ning lisa sellele oma esileheküljelt või navigatsiooniribalt link.
Gunnar: Korras sisu nõue on igati asjakohane. Külastajana ei soovi me sattuda lehekülgedele, mis pakuvad kes teab mida selle sisu pähe, mida me otsime. Samuti soovime leida leheküljelt asjakohaseid linke. Lingid, mis viitavad olematutele lehtedele, meile ei meeldi. Neid tingimuste täitmist püüavad ka robotid kontrollida, sest nende eesmärgiks on meile pakkuda parimat sisu, mis nad leidnud on.
Eksperimendi mõttes koostasin DT lehele ka Gary soovitatud sisukaardi ning paigutasin selle lehekülje alumisse serva, et see oleks näha ükskõik kus kasutaja meie põhisaidis ka parajasti ei viibiks. Vaatame, millist efekti see annab.
11. Külastuste monitoorimine ja analüüs
Monitoori ja analüüsi külastajate tegemisi ja liikumist leheküljel. Koosta külastuste kohta statistikat. Hoia ennast kursis uusimate veebitehnoloogiatega ning rakenda neid, kui need lehel midagi paremaks muudavad. Eluliselt oluline on selles vallas koostööd teha oma ala spetsialistidega.
Gunnar: Monitoorimiseks ja analüüsimiseks on mitmeid vahendeid. Üldisel tasemel statistika saamiseks kasutame me Data Zone‘i poolt pakutavat Webalizeri teenust. See annab meile päris hea ülevaatliku statistika.
Külastuste jälgimiseks on meil kasutusel Google Analytics. Selle kohta oleme DT blogis avaldanud ka terve artiklite seeria, mille leiab meie Google Analyticsi jaotusest. Kindlasti jätkan sinna postituste tegemist, sest see vahend toob meile kandikul kätte kõik, mis külastuste kohta on teada vaja. Ja isegi rohkem.
Blogis toimuvat aitab meil feed reader‘ite osas jälgida FeedBurner.
Toodud komplekt vahendeid aitab meil kõigel toimuval silma peal hoida. Kasutame ka igasuguseid muid abivahendeid ja teenuseid lehekülgede optimeerimisel, kuid nendest ma siinkohal juttu ei tee. Kõik need vahendid väärivad eraldi kannet, ma arvan.
12. Saidi usaldatavuse tõstmine
Sissetulevad lingid on küll suurepärane asi, kuid Gary paneb siiski esmase rõhu linkidele, mis tulevad usaldusväärsetest saitidest. Näiteks usaldab Google kõrgelt lehekülgi .edu ja .gov domeenidest. Kõrge usaldusväärsusega võivad olla ka muudes domeenides asuvad saidid.
Gunnar: Gary jutu põhjal võime teha järelduse, et nii nagu PageRank arvutatakse osalt kokku viitavate lehekülgede rankide kaudu, nii käituvad otsingumootorid ka lehekülje usaldatavusega. Kui sait saab viiteid kõrge usaldusväärsusega lehekülgedelt, siis tõuseb ka saidi enda usaldusväärsus. Usaldusväärsust võib lugeda üheks oluliseimaks näitajaks. Kuidas seda hinnata ja kuias seda tõsta – sellest võib jällegi kirjutada ühe pikema kande siia blogisse.
Kokkuvõtteks
Siintoodud 12 punkti, mida Gary maailmaga nõustus lahkesti jagama, jäävad saatma aasta 2007 tegemisi SEO vallas. Kuigi see nimikiri pole teab mis pikk, on selle rakendamine siiski aeganõudev eksperiment ning selle pilguga vaadates pole kolm kuni neli kuud, mille tagant Google indekseid uuendab, üldse mitte pikk aeg – selle nimistu valguses juhtub see juba homme, kuigi oodata tuleb augustini.