Kuidas valmib pangalinkide tugi

11.01.2007  |  Gunnar

Data Zone’i tore ja töökas meeskond, kelle serverites hoiavad ka mitmed minu head kliendid oma veebe, avaldas hiljuti oma blogis kande pangalinkide teemal. Kõik jutt õige, kuid ajalise osa kohta tahaksin teha olulised täpsustused, sest 30 minutit – see toimib ainult ideaalsel juhul.

Tellijale tähendab pangalinkide tugi seda, et tuleb sõlmida lepingud. Teostajale, kes on enamasti ka pankade jaoks tehniliseks kontaktisikuks, tähendab see palju rohkemat. Ma hetkel räägin teostajatest, kes võtavad vastu tellija soovi saada tööle pangalingid ning teevad selle protsessi tellijaga kaasa kuni lõpuni. Vaatame siis üle, kuidas protsess välja näeb.

1. Suhtleme tellijaga

Pangalinkide teema saab teostaja jaoks alguse sellest, et tellija võtab ühendust ning tunneb huvi, mida ta peab pangalinkide toe saamiseks tegema ja kuidas kogu see värk siis ikkagi käib. Selgitame tellijale siis, mis ja kuidas ta peab tegema ja kellega suhtlema. Et meil endal on niigi olemas kontaktid, kelle poole pöörduda tuleb, siis jätab tellija tavaliselt lahkesti kogu suhtluse meie kanda. Tellijal pole peale seda vaja midagi rohkemat teha, kui oodata pangast lepingute põhju, täita need, trükkida välja ning minna pankadesse lepinguid sõlmima.

2. Suhtleme pankadega

Järgmiseks võtame ühendust pankadega ning teatame, et vaat selline ja selline firma tahab lepinguid ning et lepingute põhjad saatke sellele aadressile. Samas genereerime valmis serdid, mis pankadele tuleb saata ja paneme needki teele. Ahjaa, tellijal tekkis just veel paar küsimust, millele vastata tuleb. Saanud pangast nende avalikud serdid kätte, oleme valmis minema edasi.

Vahemärkus. Praeguseks on kulunud aega juba umbes tund-kaks, sest vahepeal tekkis tellijal küsimusi ka seoses lepingutega ning tänu sellele, et midagi jäi veel segaseks ja tellija jaoks lahtiseks, tuli tellijaga veel tegeleda.

3. Paneme pangalingid tööle

Nüüd hakkab pihta enamasti kõige ajakulukam osa. See, et tellija serveriruumis kõik kenasti tööle hakkaks (kõige lihtsamal kujul), pole probleem. Ja see on tõesti maksimaalselt 30 minuti tegemine, kui just… kui just ei hakka pihta probleemid kuskilt hämarusest tellitud süsteemidega. Ja selliseid süsteeme pole mitte vähe. Väga korralike asjade otsa satub üliharva… Aga vaatame siis peamisi probleeme.

3.1 Kust ja kuidas tekib tellimuse number

Tavaline segadus, mis tuleb lahendada, on tellimuse esitamist puudutav töövoog. Tellimuse number tekib protsessi pagan teab millises etapis ning enne maksma minekut ei pruugi tellimuse numbrit olla veel olemas või on see värskelt genereeritud ning andmebaasi salvestamata. See kõik kõlab utoopiana, kuid jah, sellist jama on tootnud meie hoolsad odavtegijad tonnide viisi kokku.

Tihti tuleb muuta ka tellimuse summa arvutamist, kuna kuskil sessiooni muutujates hoitakse tellitud toodete koode ja puuduvad funktsioonid tellimuse summa küsimiseks. Sest seal, kus seda vaja on, arvutatakse see kohapeal lennult kokku. Jälle koht, mille peame lahendama.

3.2 Erinevad kodeeringud

Tihti kasutavad veebilehed UTF-8 kodeeringut, et toetatud oleksid ka mitmekeelsed leheküljed. Pangalingid kasutavad ISO-8559-4 kodeeringut ning seega tuleb arvestada ka sellega, et edasi-tagasi liikumisel panga ja veebilehe vahel, tuleb muuta ka nende kahe osapoole vahel liikuvate andmete kodeeringut. Võõras kodeering tähendab seda, et pangalink ei saa aru andmetest, mis talle saadeti.

3.3 Front-end controller

Teine õnnetus on natukese teadlikumad algajad “kvaliteetkoodijad”, kes on kirjutanud kokku mega vinge süsteemi, mis kontrollib igal pöördumisel kõike ja kõiki. Noh, see, et tegemist on front-end controller‘iga, tuleb ka antud jubeduse kirjutanud sellidele üllatusena. Igal juhul on see nüüd see koht, mis saadab pangast tagasi naasnud külastaja puu taha. Järgmiseks tuleb see koht korda teha.

3.4 Makse salvestamine

Lõpuks tuleb maha salvestada ka see, et makse toimus. See tähendab seda, et tuleb pisut täiendada andmebaasi ning kirjutada lisaks pisut koodi. Et seal vaatab enamasti vastu tühi koht, siis pole hullu. See läheb kiiresti, sest seal ei ole vastas midagi vana, millest tuleks hakata ennast läbi närima. Ahjaa, makse õnnestumise kohta võiks tellijale saata ka e-kirja, mis sisaldab algset tellimust. Kui seda ei juhtu, siis alati leidub keegi poe külastaja, kes seda küsib.

4. Testime

Kui kõik kenasti toimib ja pank saab aru andmetest, millega tellija sinna tuli, siis asume testima. Teeme prooviks tellimusi ja püüame nende eest päris tingimustes maksta. Tellija kontrollib, kas maksed laekusid ja katsetab ise ka. Kui kõik on korras, siis avame pangalinkide kasutamise võimaluse ka veebilehe külastajatele.

5. Nordea Pank

Mis saab siis, kui tellija tahab ka Nordea Panga pangalingi tuge? Jah, see tuleb pisut eraldi ehitada. Kui Hansapank, Ühispank, Sampo ja Krediidipank kasutavad sama iPizza protokolli, siis Nordea Pank kasutab mingit täitsa oma asja, mis on iPizza’le sarnane, kuid siiski veidi teistsugune. See tähendab seda, et tuleb jälle pisut koodi juurde kirjutada ja teha veel üks ring testimisi.

Kokkuvõte

Oleme nüüd nii kaugel, et pangalingid töötavad stabiilselt, tellija kliendid saavad tellida kaupu ja teha online-makseid. Aega on kulunud kaks kuni neli tööpäeva. Mõnikord, kui tellijal on head süsteemid, läheb kõik muidugi kiiremini. See pisike osa protsessist, millest rääkis Data Zone oma blogi kandes, võttiski aega 30 minutit. Kuid, nagu näeme, tekib põhiline ajakulu veebilehele pangalinkide toe ehitamisel hoopis mujalt.

3 kommentaari sissekandele “Kuidas valmib pangalinkide tugi”

  1. Nimi

    Arvan, et nad võiksid vähemalt Teie postitusele viidata :)

    http://www.websof.com/pangalink/55.html

  2. Lembit

    Oleks aeg tekitada varastatud veebisisu puudutava emakeelse cease and desist kirja põhi, sarnaselt spämmi valvevastuse põhjale.

  3. Külaline

    Ei ole ühe ega teise poolt, kuid kui erinevalt siis ikka ühest ja samast asjast kirjutada annab. Ja tegelikult UX peaks siis kohe võllas rippuma, sest pea kõik veebitegijate lehed sisaldavad lauset “Loome kasutajasõbralikke veebilehti ning elamusi pakkuvat multimeediat.”

    Tegelikult minge kõik õue ja nautige loodust. :-)

Kommenteeri

sulge
Saada link e-postiga

© DT 2012 | Creative Commons Attribution-Noncommercial 3.0 License | WordPress