Millise monitoride eraldusvõimega arvestada veebikujunduses

03.06.2006  |  Lembit Kivisik

Monitoride eraldusvõime jaan. 2005 kuni mai 2006Et midagi kujundada, on vaja teada kujundamist vajava meediaühiku mõõtu. Ajalehereklaam, brožüür, flaier või plakat – pabermeedias on asi lihtne. Kui ma aga 2000. aasta alguses hakkasin kujundama elu esimest veebilehte, pidin alustama küllalt tülikast uurimistööst. Milline mõõt võtta aluseks, milline veebilehe laius on piisavalt universaalne?

Pärast usinat uurimist sai selgeks, et levinuim resolutsioon, millega peab seega tingimata arvestama, on 800×600 pikslit (14- ja 15-tollised monitorid) ning nn. kujundamiseks “ohutu laius” sellele 760 pikslit (graphic safe area ehk vaateava laius (viewport width) – brauseri akna laius, millest lahutatud ääred ja kerimisriba (scrollbar)). See “valvelaius”, 760 pikslit, on rusikareeglina määranud minu veebikujunduste põhjad. Alles nüüd, mil kaks klienti järjest avaldasid soovi kujundada laiemale, 1024×768 resolutsioonile (17-tollised monitorid), otsustasin võtta aega, et teema uuesti üle vaadata.

Minu sisetunne ütleb, et 800×600 reso on ikka veel piisavalt levinud, et sellega peaks ka tingimata arvestama. Et aga klientidele oma soovitusi argumenteeritult põhjendada, tahtsin leida adekvaatset statistikat “keskmise kasutaja” monitori kohta.

John Smith või Jaan Kaera, milline monitor sul on?

Google’i otsing “screen resolution statistics” ja selle variatsioonid ei anna kahjuks eriti asjalikke tulemusi. Eks peamiselt jahivad statistika-alaste märksõnade otsingute kõrgemaid kohti igat masti analüüsitarkvara pakkuvad firmad ja muidu “uuringufirmad”, seega leiame palju lausreklaam-rämpsu. Olgu siiski märgitud, et selle otsingu (ja ka näiteks otsingu “browser statistics”) 1. tulemus, w3schools.com, on olnud vastavates top-tulemustes juba aastaid ja pakub statistikat oma väga tiheda traffic‘uga lehe põhjal, olles seega päris arvestatav starting point…ja miks mitte ka ending point, sest mõnetunnise veebisirvimise käigus ma mingit imelist, erapooletut ja über-arvestatavat tasuta statistika baasi ei leidnud.

Kõrvalepõige – pole raske arvata, kelle käsutuses on maailma põhjalikem statistika kasutajate brauserite ja arvutite kohta, miks mitte teha see vabalt kättesaadavaks? Jäägu see aga mõne järgmise postituse teemaks, koos tähelepanekuga, et küllalt head statistikat Eesti kohta omavad ja võiks üpris vähese vaevaga välja jagada meie ISP-d. (To-do: kirjutada ideest Zone’ile…)

Niisiis, lõpuks jäi minu sõelale selline leht nagu thecounter.com, mis pakub veebilehtedele külastusloendureid juba internetiaegade algusest. Nende serveritesse jookseb kokku teave miljonite arvutite kohta, seega tundub tegu olevat küllalt usaldusväärse allikaga just nn. keskmiste kasutajate brauserite ja arvutite kohta teabe saamiseks.

Viiendiku aken maailma on mõõtmetega 800×600 pikslit

Peale mõningat thecounter.com’i statistika sirvimist otsustasin ma leida keskmise nende monitoride eraldusvõime statistikast eelmise aasta algusest tänaseni. Võimalik, et see on sotsioloogiliselt või matemaatiliselt nonsenss, aga minu talupojaloogikale tundub, et see “silub” mõningaid arusaamatuid hüppeid eri resolutsioonide “turuosades” mõne kuu kohta. Saadud 17 kuu keskmine on näha kõrvaloleval graafikul. Et need numbrid oleks hiljem ka läbi otsingu kättesaadavad, kordan neid veelkord tekstiliselt:

  1. 1024×768 – 56%
  2. 800×600 – 23%
  3. 1280×1024 – 12%
  4. muud – 6%
  5. 1152×864 – 3%

Pole paha, sarnaseid keskmisi numbreid kohtasin üldiselt ka enamiku teiste allikate puhul, mida oma otsingute käigus kohtasin. Toon veel siiski eraldi välja ka thecounter.com’i maikuu 2006.

  1. 1024×768 – 57%
  2. 800×600 – 17%
  3. 1280×1024 – 16%
  4. muud – 7%
  5. 1152×864 – 3%

Et ma olin peamiselt jahtimas numbrit 800×600 kohta, siis, võttes veel siia kõrvale näiteks w3schools.com’i 20% (jaanuar 2006 ja seda lehte külastavad keskmisest tehnoloogia-altimad, kellest võiks ometigi eeldada paremat tehnikat), saan ma järeldada vaid üht – vana hea 800×600 ruulib veel piisavalt tugevalt, et sellega peaks kindlasti veebilehti tehes arvestama.

17 kuu jooksul on 800×600 osa langenud 6-7%. Huvitav on see, et jaanuaris 2000 olid 1024×768 ja 800×600 osad suht täpselt vastupidised praegusele – vastavalt 25% ja 56%. Neist numbritest võiks ju järeldada, et ehk saame hakata rohkem 1024×768 sihtima nii umbes 3 aasta pärast, mil 800×600 osalus võiks esimest korda langeda alla 10%.

Tabamatu tegelikkus suunab venivate lehtede poole

Olgu veelkord rõhutet, et liiga tõsiselt ei maksa neid numbreid siin võtta. Üks tähtis põhjus on muuhulgas see, et analüüsitarkvara registreerib kasutaja monitori resolutsiooni, ent mitte brauseriakna tegelikku suurust. Ma isegi sirvin veebi enamasti mitte maximized brauseriga. Ometi, kui jätta kõrvale nii küünikute ilkumised statistika usaldusväärsuse kohta kui ka eelpool toodud tõdemus, et head kvaliteetset statistikat netikasutajate kohta on raske leida, tahan ma oma tulevastele klientidele kindlalt soovitada veel mõneks ajaks 800×600 sihtimist, elik 760-790 pikslise laiusega layout’e. Arvestatav alternatiiv on muidugi nn. liquid ehk brauseriakna laiusega muganduvad, venivad lehed, aga jäägu needki juba mõne järgmise postituse teemaks.

Siia lõppu tahaksin veel lisada kaks väärt linki, millega tasub teemaga seoses tutvuda just neil, kel veebinikerdamine ei ole ehk põhitöö. Yale Web Style Guide on legendaarsemaid algajale suunatud raamatuid veebikujundamisest ja põhjusega. Selle raamatu graphic safe area joonise võtsin isegi toona, 6 aastat tagasi esimest veebilehte kujundades, aluseks. Kohati vähe vananenud sisuga, aga sellegipoolest huvitav leht on USA valitsuse toetusel koostatud veebitegemise juhend, konkreetselt lehtede mõõtudest on juttu siin.

Kommenteeri

© DT 2014 | Creative Commons Attribution-Noncommercial 3.0 License | WordPress