DT blogi

Ja ongi nii, et DT pisikese Kalamajas asuva kontori ukse teeb meile lahti ID-kaart. Oli juba tükimat aega plaanis endalegi too lahendus püsti panna, nüüd siis jõudsime tegudeni. Ja tulemusteni ka.

Esiteks tänusõnad Optimuse hakkajale seltskonnale, kes meid paigaldustöödega abistasid ning eritänud lähevad Andrus Niitenbergile, kes meid elektroonikaalastes küsimustes igati abistas ning igasuguse elektroonika meile valmis tegi. Kõigi eelmainitud inimestega on igati tore koos tegutseda ja minu siiraimad tänud kuuluvad vaieldamatult neile nende väga hea töö eest.

ID-kaardi lugeja

Esiteks siis pisike pilt lugejast, mida kasutasime algul pilootprojektis. Muideks, see lugeja oli paigaldatud kenasti seina sisse, nii et välja paistis sellest ainult esimene paneel, mille küljes on kaardi sisestamise ava ja tuli, mis vilgub, kui kaarti loetakse. Välja tuli antud lugeja vahetada ealistel põhjustel.

Meie kontoris on lukusüsteemi ID-kaardi lugejaks on kõige tavalisem ID-kaardi stardikomplekti koosseisu kuuluv lugeja. Ei midagi keerukat. Et meid siin suht vähe ja seega ka käimist vähem, ei leidnud me põhjust, miks paigutada lugejaks mõni tugevale koormusele vastupidav lugeja. Pealegi, stardikomplekti lugejat saab osta pea igast poest ning selle väljavahetamine pole keerukas.

Lugeja paigutasime ukse taha seina peale, et seina võimalikult vähe lõhkuda. Lugeja on paigaldatud seina pinnale ning on oma esimesed päevad seal kenasti vastu pidanud. Muideks, selline lihtne lugeja pole antud kontekstis üldse mitte halb valik – meie koridoris pole külm, pigem selline allakeskmise toatemperatuur.

Lukk

Luku juures tegid paigaldajad natukese muudatusi. Lukule paigaldati vasturauad ning koridori poolel vahetati link välja nupu vastu. Ust saab endiselt võtmega avada, vasturauad on vajalikud selleks, et ka ID-kaardi abil ukse lahti saaks.

Vasakpoolsel pildil on näha vasturaud, mis hoiab uksekeelt kinni. Kui vasturauale lastakse vool sisse, siis see avaneb ning ukse saab avada. Meil enne vasturauda uksel polnud ning selle lasime paigaldada tööde käigus. Väljaspool on uksel nüüd lingi asemel nupp, et ilma võtme või ID-kaardita ust avada ei saaks.

Muideks, lukkudega seotud tööd võtsid kohapeal aega ainult kümmekond minutit. Lukku me välja ei vahetanud ning seega saame ust avada ka samade võtmetega, millega ennegi.

Signaali väljastamine

Signaali väljastamiseks kasutame me Niitenbergi tehtud musta karbikest, mis ühendatakse arvuti külge. Õige signaali peale laseb see voolu vasturauale läbi ning uks avaneb.

Peale viite sekundit võetakse vool vasturaualt ära ning uks on jälle suletud. See must karbike, mis antud ülesannet täidab, ühendatakse arvuti printeriporti. Karbi külge ühendatakse ka adapter, mis süsteemile voolu annab.

Paremal pool pildil on näha signaali väljastav karp juhtmerulli sees. Muideks, selle juhtmerulli juurde pöördun kunagi tagasi ja siis selgub ka see, mis juhtmerull see on, milleks seda on vaja ning kus ja kuidas me seda kasutasime.

Kui juba tegemiseks läks, siis lasime Niitenbergil teha ka signaali utiliitide testimiseks ühe pisikese ja lihtsa karbi, mis signaalide peale tulesid sisse ja välja lülitab.

Muideks, kui sinna tsüklis erinevaid signaale sisse lasta, siis vilguvad tuled suvalises järjekorras – tee või oma taskudisko!

Tarkvara

Tarkvarana kasutame hetkel seda sama, mis sai kirjutatud pilootprojekti jaoks. See on lihtne programm, mis vastab meie vajadustele. Kui uksi juurde tuleb, siis võtame kasutusele vastava tarkvara uuema ja hulka võimsama versiooni, millel on mitme luku tugi ning palju lisavõimalusi. Paar ekraanpauku piloodis kasutatud tarkvarast on siin.

Sellel pildil on näha kasutajate ja õiguste haldamise aken. Privaatsed andmed on kaetud hallide ribadega. Tabeli esimene veerg pealkirjaga Juurdepääs näitab, kas antud inimesel on õigused antud dokumendiga siseneda. Linnuke esimese veeru kastis näitab, et sisenemine on lubatud. Viimases veerus on näha kaardi registreerimise kuupäev.

Logide aknas näeb ära, et kes ja millal oma kaardi sisestas ning kas uks avati või ei. Et kasutajate andmebaasi oleks mugavam hallata, siis registreerime uued kaardid automaatselt esimesel sisestamisel. Seejuures õigusi läbipääsuks me uuele kaardile automaatselt ei anna. Mugavus tuli välja just pilootprojekti juures, sest sellel on praeguseks juba 100 kasutajat täis. Et kaartide sisestamisi võib olla palju ning aja jooksul koguneb neid nii või teisiti, siis on logi filtreerimiseks olemas filtreerimise võimalus kuupäevade vahemiku järgi.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõtteks nii palju, et lõpp hea, kõik hea. Saime luku kenasti tööle ja testitud ning seni pole tõrkeid esinenud. Teadmiseks veel nii palju, et selle süsteemi kasutamiseks ei tule osta uut arvutit. Meil jookseb süsteem kontoris vana PIII peal, kus ressursse küllaltki vähe. Pilootprojektis oli kasutusel PII, kus ressursse veelgi vähem. Ilma erilise vajaduseta me neile arvutitele kuvarit, hiirt ja klaviatuuri külge ei aja, vaid kasutame kaughalduse imelisi võimalusi.

Kirjutas Gunnar, 06.03.2007 kell 12:00, teemal ID-kaart. Jälgi selle postituse kommentaare läbi RSS-uudistevoo (feed). Lisa kommentaar või tagasisideviide (trackback) oma veebilehelt või blogist.