DT blogi

Adobe’i Acrobat-tootepere pakenditel ilutsevate abstraktsete piltide taga on Flickr’i kaudu populaarsust koguv lõbus pildistamistehnika camera toss e. fotokapildumine. Flickr’isse nüüdseks pea 3000 liikmega Camera Toss -grupi asutanud Ryan Gallagher kirjutab grupi blogis, kuidas Acrobat’i pakendid kujundanud MetaDesign võttis Flickr’i fotodest inspiratsiooni saanuna temaga ühendust ning mis edasi sai. Loe edasi »

Adobe Photoshop CS3 beeta on saadaval juba 20. detsembrist. Adobe’i tuntuima rakenduse lõplik versioon peaks koos teiste Creative Suite 3 toodetega ilmuma kevadel. Photoshop’i avalik beeta ilmus Adobe’i ajaloos esmakordselt, olles märgiks uuest mõtteviisist, mis tuli firmasse Macromedia ostuga ja juba on näha, et turunduslikult on tegemist õige sammuga – mil varem on beeta-staadiumis tarkvara kohta välja antud raamat, või avatud põhjalikke õpetustega veebilehti? Blogosfääris on aga Auto Align‘ist, Device Central‘ist või Smart Filters‘ist esiotsa palju enam tähelepanu pälvinud uus PS-i ikoon. Loe edasi »

Oxford’i teadlastel valmis veebimajutushiiglase Rackspace tellitud uuring, mille tulemusena sündinud valemi abil saab hinnata veebilehtede täiuslikkust kasutajate seisukohalt. Social Issues Research Centre (SIRC) intervjueeris 2500 inimest ja viis läbi põhjalikke teste 50-ga, kaardistades 8 tähtsaimat veebilehe omadust ja nende parima vahekorra kasutajate silmis. Loe edasi »

Enne suurürituse tulekut on meil oma veebiga tõsiselt kiireks läinud. “Vana paha” IE ja “ülihea-tasuta” Opera jubedate peavalude vahelt võtsin käsile ka DT blogi pisivead. Nimelt on vaikimisi stiili juures lehekülje jalus võrreldes muu leheküljega ühe pikseli võrra nihkes. Too terav probleem on saanud omale isegi nime: 1 pixel problem in kubrick. Selgus, et probleem siiski nii terav pole ning lahendatav on see mõne minutiga. Loe edasi »

Mark W. Lewis’e artikkel Top 10 Lies told to Naive Artists and Designers toob ilustamata ja teravmeelselt välja levinuimad valed ja pettekad, millega südametud ärikad-kliendid algajat või naiivset disainerit (aga ka progejat vm tegijat) pügada püüavad. Väärt lugemine igale vabakutselisele – algajale õpetuseks, vanemale kalale meeldetuletuseks. Kõrvale sobib lugemiseks ehk ka mu enda varasem mõtisklus sarnasel teemal, Miks ma ei tee tasuta disainikavandeid. Võtan allpool Mark’i esitletud 10 valet kiires tõlkes kokku, tema näpunäiteid nende halvamiseks lugege aga ikka eeltoodud lingilt. Loe edasi »

Adobe’i John Dowdell vahendab kahes postituses (1, 2) firma programmide ajalugu tutvustavaid nostalgilisi linke. Kui Illustrator’i või Photoshop’i esimeste versioonide ekraanipildid mõjuvad AD 2006 naljakalt, siis 90ndatel ilmunud versioonide liideseid vaadates peaks mõnedki praegused trüki- või veebidisainerid äratundmisrõõmu ja nostalgiat tundma. Loe edasi »

On 2.08.2006 23:27, Lembit wrote:
P.S. [Projekti Nimi] on seisnud juba pea pool aastat, seega otsustasin esitada arve kulunud töötundide eest. On 3.08.2006 16:04, [Partner] wrote:
[Projekti Nimi]: paistab, et Soomes ja Eestis talitatakse erinevalt? Me teeme kliendile kavandid (tavaliselt ühe) ja kui klient kiidab heaks, siis esitame arve. Kui mitte, siis me arvet ei esita. [Klient] pole sinu kavandit heaks kiitnud, aga ma ei tutvustanud tellides sulle seda meie töötava. Seega läheb see töö ilmselt meie endi kahjumisse.

Loe edasi »

Olen küllalt usin blogide lugeja, ometi ei mäleta naljalt teist postitust, mis “elab” läbi usina kommenteerimise juba 5 kuud ja lõppu ei näi tulevat — Photoshop + Fireworks: Where to from here? Niisiis pani Photoshop’i arendustiimi pealikke John Nack tänavu 22. veebruaril oma blogi lugejate ette Küsimuse. Mis peaks saama Shopist ja Fireworks’ist edasi? On ju kaks suuresti konkureerivat toodet peale Macromedia neelamist Adobe’i poolt mõlemad viimase käes. Loe edasi »

Et midagi kujundada, on vaja teada kujundamist vajava meediaühiku mõõtu. Ajalehereklaam, brožüür, flaier või plakat – pabermeedias on asi lihtne. Kui ma aga 2000. aasta alguses hakkasin kujundama elu esimest veebilehte, pidin alustama küllalt tülikast uurimistööst. Milline mõõt võtta aluseks, milline veebilehe laius on piisavalt universaalne? Pärast usinat uurimist sai selgeks, et levinuim resolutsioon, millega peab seega tingimata arvestama, on 800×600 pikslit (14- ja 15-tollised monitorid) ning nn. kujundamiseks “ohutu laius” sellele 760 pikslit (graphic safe area ehk vaateava laius (viewport width) – brauseri akna laius, millest lahutatud ääred ja kerimisriba (scrollbar)). See “valvelaius”, 760 pikslit, on rusikareeglina määranud minu veebikujunduste põhjad. Alles nüüd, mil kaks klienti järjest avaldasid soovi kujundada laiemale, 1024×768 resolutsioonile (17-tollised monitorid), otsustasin võtta aega, et teema uuesti üle vaadata. Loe edasi »