DT blogi

Idee long-tail mudeleid rakendades raha teenida pole enam uus. Pakkudes midagi taskukohast väga suurele audientsile võib pakkuja sisse tuua päris priske kopika. Ars Technica proovib long-tail mudelit rakendades pakkuda oma lugejaskonnale lisaks tavalistele RSS-söötudele tasulisi sööte. Analüüsin pisut ka antud mudeli rakendatavust Eestis ja annan ka lugejaile võimaluse oma arvamust avaldada.

Oma olemuselt on Ars Technica nii blogi kui ka kommuunisait, mis lisaks igapäevaselt täienevale blogile pakub ka igasugu muud infot artiklite, toodete ülevaadete jpm näol. Lisaks sellele on Arc Technical foorum, mis on mõeldud nende äärmiselt lojaalsele kasutajaskonnale. Lojaalne kasutajaskond on ka peamine põhjus, miks aasta tagasi Conde Nast Ars Technica omale 25 miljoni dollari eest ostis.

Ars Technica tasuline teenus kannab nime Premier ning sisaldab järgmist:

• reklaamideta leheküljed, mis on optimeeritud sisu parimaks esitamiseks,
• RSS-söödud, mis sisaldavad uudiseid täismahus (see tähendab seda, et uudisest pole näha ainult sissejuhatus, vaid terve uudis algusest lõpuni),
• artikleid saab lugeda ühel lehel (neid ei jagata lehekülgedeks) ning artiklitest saab alla laadida PDF-versioone.

Ars Technica Premier teenuse aastatasu on 50$, mis teeb kuutasuks kokku orienteeruvalt 50 EEK. Pole just palju küsitud ühe tehnoloogiaalase päevalehe tellimuse eest, kuid teenitav tulu võib olla päris priske.

Palju võiks tasulise sööduga teenida?

Ma ei tea küll Ars Technica lugejaskonna suurust, kuid kui mängida mõne meelevaldse suure arvu peal saaksime sellised tulemused. Oletame, et kasutajaid, kes üldse tasulist teenust uudistama hakkavad on 2 miljonit (umbes nii palju on popimatel tehnoloogiablogidel püsilugejaskonda).

Veel oletame, et kliente, kes pole harjunud siin ilmas kõike ema käest või muidu tasuta saama, on kuskil viis protsenti ja nad on nõus maksma. Sellisel juhul saame aastaseks sissetulekuks saja tuhande tasulise teenuse kasutaja pealt 5 miljonit dollarit, mis pole sugugi paha tulemus.

Rõhutan veelkord – tegemist on suht suvalise ja laest võetud arvutusega. Numbrid võivad olla hoopis teistsugused, arvestades seda, et paljude inimeste jaoks on ka 1$ maksmine küsimus, mille nimel pidada suuri ristisõdu ja lõputuid (päriselt ka, mõne inimese ajaline ressurs on freeware) diskussioone teemal, kas see 1$ küsimine on õigustatud või ei. Samuti pole ma põhjalikult uurinud Ars Technica püsikundede tausta ega tea nende suhtumisi tasulisse teenusesse.

Kas saame seda mudelit rakendada ka kodus?

Mina arvan, et Eestis eeldab sellise mudeli rakendamine väga tõsist tööd, sest eestlased on veebitehnoloogia osas küllaltki ära hellitatud ja kõrgete nõudmistega. See on ainult hea, sest nõudliku klientuuriga hakkama saamine tähendab seda, et hiljem globaliseeruda või uusi turge vallutada pole nii raske. Üks on kindel, Eestit saaks kasutada testkeskkonnana.

On ka suhteliselt selge, et suurt audientsi on siin raske kokku saada. Kindlas nishshis tegutsevate blogide lugejaskond on suhteliselt piiratud, kui selleks nishshiks pole seks ja vägivald, silmipimestavalt kollased uudised, klatsh, poliitiline sopaloopimine või muu mõistlikule inimesele kauge meelelahutus. Seega oleks siinne ülesanne short tail mudel maksimaalselt teenima panna ning hiljem võib õpitut rakendada globaalsel areenil long-tail mudelile liikudes.

Samas, omades eestlasse siiski päris suurt usku, ma arvan, et piisava pingutamise korral teeks siingi nii mõndagi huvitavat ära. Kas just midagi sellist, millest eespool juttu, kuid midagi kindlasti  - eestlased juba oskavad üllatada.

Ja siit küsimus lugejale – millistele nõuetele peab vastama Sulle huvipakkuvale teemale suunatud blogi Eestis, et oleksid nõus selle täispika reklaamivaba RSS-i eest maksma näiteks 300 krooni aastas?

Kirjutas Gunnar, 28.09.2009 kell 10:17, teemal Blogimine, Internetiturundus. Jälgi selle postituse kommentaare läbi RSS-uudistevoo (feed). Lisa kommentaar või tagasisideviide (trackback) oma veebilehelt või blogist.