Firmad hakkavad looma automatiseeritud blogisid
23.07.2008 | GunnarFirmad, kelle äri seisneb online müügis, hakkavad varem või hiljem kasutama oma igapäevaseid müügiandmeid erinevates formaatides, seal hulgas ka blogides. Kui praegu on andmed peamiselt rakendatud veebipoodide ja muu otsese online müügi peale, siis peatselt hakkab järjest enam lisanduma ka blogisid, mis antud andmete põhjal automaatselt genereeritakse.
Mulle on silma hakanud mõned taolised blogid ku internetis ringi uitan ning kogunenud on mõned mõtted.
Mulle tunduvad need blogid pisut õõvastavad ning mingiteks müügivahenditeks ma neid lugeda ei oska. Sama hea kui püüda relva pähe maha müüa kärtskollast veepüstolit, sest igast nurgast imbub välja lohakas andmete kantimise töö ning kuiv automaatika. Võib-olla see petab ära võhikud, kuid interneti kodanikud kehitavad õlgu ja sellisest kohast osta ei julge.
Kas annaks seda trikki teha paremini? Ma arvan, et annaks küll. Kui ettevõttel on olemas inimestele loetavat teksti äriandmete koosseisus, mida kõigele lisaks loetakse müügimaterjalideks, siis tuleb sellele infole luua kena ja võimalikult inimnäoline kest ümber. Kui mulle keegi sellise “peteka” teeb, siis loeksin seda igati vahvaks saavutuseks.
Kas sellist asja võiks üldse blogiks lugeda? Ma arvan, et mõningate mööndustega küll, kui tegemist on blogi formaadiga. Blogisse kannete sisestamise keskkond ei pea tingimata olema WordPress või Windows Live Writer. See võib vabalt olla ka ettevõtte infosüsteem, mida igapäevases töös blogi liidesena kasutatakse. Siiski mingi asi minus peab seda lähenemist haledaks müügitrikiks, mille puudub päris blogi pidamise vaim. Umbes nagu neegrid Adria mere randades, kes püüavad kihlasõrmuse pähe maha müüa mingit traatrõngast, millele nätsuga õllepudeli kild briljandiks kinnitatud.
Siit mõtet edasi arendades jõun tuleviku osas millegi selliseni, et sisuhaldusserverite tähtsus tõuseb ning nende tööks ettevõtluses pole enam tavaline kodukate püstihoidmine, vaid äriandmete konverteerimine erinevatesse sotsiaalsete veebide formaatidesse ja miks mitte automaatsed uuendused erinevates sotsiaalsetes veebides.
Veebisotsiaalide rahustuseks ütlen aga seda, et see ei juhtu nii pea, sest kohe kui mänguruum on inimestele kohandatud, jäävad masinad sellega päris alguses juba hätta.
24.07.2008 kell 21:24
On tähelepanuväärne, et kohe järgmisel hommikul peale selle Gunnari kotkapilgul tulevikku vaatava postituse ilmumist, avastasin DT blogist 3 spämmimaigulist trackback‘i. Pasklinke oli tekitanud eesti sblogi (Wikipedia: sblog), mis täidetud erinevate Blogtree kaudu RSS-voogudest tõmmatud võõraste artiklitega.
Enne nende tagasisideviidete spämmiks liigitamist ja kustutamist, tegin vastavad screenshot‘id ning tsekkasin rutiinselt, et kes on soperdise taga. Minu suureks hämmastuseks on “automaatblogi” püsti pannud tunnustatud internetiturundaja.
Esimene reaktsioon oli — kirjutan ühe terava pala. Otsustasin siiski asja seedida, seda enam, et tööjärg ees. Nüüd, mil teema juurde naasin (no krt, tahaks need 10+ tab‘i, mis teemat uurides lahti sai teht, kinni panna :)), näen, et DT blogi kanded on antud “üllitisest” kadunud. Võibolla on tegu verivärske domeeni ja veel värskema WordPressi installi esimeste katsetustega ning esimesi kodumaiseid sblogisid jääb sündimata..?
Igatahes otsustasin teema praegu sinnapaika jätta ning sorry, et käesolev kommentaargi pikaks kisub. Ometigi, seltsimehed blogijad, me peame kõrgendama oma valvsust! Kui veel veebruaris kirjutasin, et “meie domeeniruumis ma sisuvargaid kohanud ei ole,” siis nüüd on rahulik aeg läbi saamas.
Gunn, vabanda, et kirjutan sisuvarastest sinu postituse juures, mis räägib hoopis õilsamatest asjadest. Siiski tuleb tõdeda, et kõiksugu automatiseerimises on esirinnas ikka spämmerid. Eks meil ole neilt ka kohati üht-teist õppida
24.07.2008 kell 22:07
No problem, kuigi sellest kommentaarist oleks juba kande kokku saanud - mis nüüd teha? Kas nutta või naerda?
Spämm on nii või teisiti efektiivne ainult läbi automatiseerimise. Aga siin lõpeb ka spämmi seos ettevõtte andmete valamisega erinevatesse formaatidesse. Ma pidasin silmas just avaliku materjali (broshüürid, artiklid, tootetutvustused jne) avaldamist Web 2.0 kuumemates formaatides ja kanalites.
25.07.2008 kell 00:10
Käisin just suitsu tegemas ja kohvi rüüpamas ning nagu ikka neil õndsail hetkil, mõtlesin huvitavaid mõtteid. Näiteks kujutlesin pulliga pooleks saiti “Homsed eesti lehed täna”. Koondaks autorite ringi, soovitavalt ajakirjanduskogemusega või teeks puhtalt või osaliselt community baasil, midaiganes. Ennustaks ära N numbri homse EPL-i või PM-i uudiseid ja jälgiks, palju täppi läheb. Päris palju läheks, arvan, ja saidi kogu mõte olekski rõhutada lihtsat fakti, et trükitud ajalehed on pidevalt ajast maas.
Mis see eelnenud juttu puutub? Mitte vist väga, aga sõna “brošüürid” peale käis mul mingi kõlks!, nii ajalehtede kui igasugu muude trükiste koha pealt. Et jube palju on meis vist juurdunud sellist vana kooli tagurpidi mõtlemist. Nagu on tagurpidi või vähemalt pooletoobine iga ajalehe lugude avaldamise järjekord (kõigepealt paber, siis veeb), on levinud ka tagurpidine mõttekäik, et mingeid trükkimiseks mõeldud tekste-materjale (brošüürid!) peaks mingi keeruka Y tarkvara kaudu veebi avaldama.
Igasugused tekstid kirjutatakse valmis internetiühendusega arvutites, pildid nende juurde töödeldakse samasugustes arvutites ja kogu see kama kujundatakse ka säensetes. Veelgi enam, aina suurem osa sellest tööst tehakse webtop‘is ehk siis veebirakendustes. Kogu kama on “Publish” nupu vajutamise kaugusel avaldamisest veebis, aga enne nähakse meeletut vaeva, et avaldada see paberkandjal.
Ja siis vaadatakse, et vau! jube lahe brošüür (ajaleht, ajakiri) tuli, nüüd võiks selle kuidagi veebi ka saada. Aga ega ju muudmoodi ei saa, kui mingi Y tarkvara abiga, mille litsents maksab 100K, aga 10 litsentsi pealt saate alet 20%.
Ühel pool siis sellised tegustemis- ja mõtlemismustrid. Ja teisel pool tegelased, kes loovad automaatika abil tuhandeid spämmilehti, mis võivad vähemkogenud pilgu jaoks (selle esimese pooluse inimeste jaoks näiteks) täiesti tavalised veebilehed paista (ei näe küll nii ilusad välja võibolla, kui nende brošüürid).
Sblogide pärast ei tohiks vast nutta :), aga ega rapped naermagi aja. On aga mõtlemapanev, et me sõltume täna nii väga ühest-kahest otsingumootorist, mis ei suuda piisavalt korralikult julkasid kuklitest eristada, et julkade abil saab rumalatest otsimootoritest endale tõmmata inimliikluse, kellele veel suuremaid julkasid müüa.
Nojah, siis kui need klantsbrošüüride tekstid on ka kasvõi selle Y tarkvara väga eesrindliku automaatika abil sinna va veebi saadud lõpuks, küll siis näevad needki automaatikat. Siukest riviautomaatikat.