DT blogi

InformIT.com kaudu sattusin hiljuti lehele, kus võimalik uudistada ca 80 000 peatselt aeguvat rahvusvahelist äridomeeni – valida on .com, .net, .org ja .biz seast. Lisaks Kanada .ca-domeenid, sest sait vahendab sealse ISP Pool.com nimekirja, pakkudes lisaväärtusena tõhusamat otsingut (regexp) ja võimalust vaadata mugavalt kuni 5 domeeni Google Trends -infot. Ma pole varem domeenidega äritsemisele suuremat tähelepanu pööranud, ent ehk on just nüüd, .ee domeeniruumi vabanemise ootel, õige aeg end teemaga veidi enam kurssi viia?

Peale .ee vabanemist saab domeenidega äritsemisest ka Eesti veebimaastiku argipäev. Või, ptüi!, sõnal “äritsemine” on liiga halb maik man – domeenidega kaubitsemine ei pruugi olla iseenesest midagi halba. Üks asi on tuntud kaubamärkide nimeliste domeenide ülesostmine, lootuses need hiljem kasuga maha müüa, ent otsimootoriturunduse kontekstis on sel äril teine tähendus. Mitmed internetiturundajad ostavad üles isegi suht “suvalise” nimega domeene, peamiselt ühel põhjusel – need saidid on Google’i silmis end n-ö tõestanud ja ei ole enam suletud Google Sandbox’i.

Mis paganama liivakast..?

Küllaltki hea lühiülevaate (Google) Sandbox efektist koos viidetega annab Wikipedia. Olgu kohe öeldud, et see teooria on internetiturundajate spekulatsioon (mida Wikipedia ka selgelt sedastab). Lühidalt öeldes valitseb veebialal tegutsejate seas arvamus, et Google, tähtsaim otsimootor, asetab iga värskelt registreeritud domeeni teatud perioodiks mõttelisse hoidlasse, sandbox‘i. Usutakse, et Google’i poliitika on hoida iga uut domeeni n-ö “noore” staatuses, mis võib kesta isegi aasta, mil Google ei anna uue lehe lehekülgedele PageRank‘e ning ei indekseeri neid vähegi “magusamate” märksõnade suhtes. Liivakastiefekti olemuse ja olemasolu üle vaieldakse tuliselt juba mitu aastat ja kuna Google’i poolt mingit ametlikku seisukohavõttu pole tulnud, siis võib siinkohal igaüks ise oma arvamuse kujundada…

Ometi jääb faktiks, et Google indekseerib iga värske domeeni märksa aeglasemalt kui teised otsimootorid, nagu MSN või Yahoo!. Kodumaise Netiga on mul olnud vastakaid kogemusi, ent viimasel ajal näikse teine vägagi nobe indekseerija olevat.

Tagasi domeenidega kaubitsemise juurde. Nagu näeme, on domeeni ostmine, mille taga on juba paar aastat olnud üleval reaalne, sisukas leht, internetiturunduse seisukohast mõttekas juba seepärast, et Google’i indeksis on sel domeenil võrdsed võimalused “vanemate olijatega”. Hea otsimootoriturundaja jaoks tagab see edumaa, võrreldes konkurendiga, kes peab hakkama mõnd domeeni Google’is nullist üles töötama.

Extreme makeover või tasane sõudmine?

Niisiis, tasakaalukamad otsimootoriturundajad pakuvad meile kaht stsenaariumi:

1. Osta sobiva nimega vana domeen selleks, et luua sinna enda või oma kliendi n-ö põhileht.
2. Osta heade näitajatega (PageRank, külastatavus, sissetulevate linkide arv jm) vanu domeene selleks, et toetada enda ja oma klientide olemasolevaid lehti (linkide loomine).

Ja olengi jõudnud peamiseni oma kandes — minu arvates on sellise tasakaaluka, isegi proosalise lähenemise hästi lahti kirjutanud Raj Dash Performancing’is, kes omakorda viitab Ahmed Bilal‘ile, kes omakorda viitab Aaron Wall‘ile. Need on mehed, kes konsultanditöö kõrval teenivad elatist igapäevase blogimisega ning ostavad vanu domeene, et teenida erinevate (teksti)reklaamide pealt oma saitidel. Sellise äri taga on pidev töö ning halvamaigulise domeenihangeldamisega pole siin vähimatki pistmist.

Viidatud autorid räägivad ka saitide ostmisest toetavasse rolli — jätkates lehtede senist liini, kirjutatakse osavalt muuhulgas ka enda ja oma klientide lehtedest, tekitades viiteid ja buzz‘i.

Kui ka Eestis tekkib .ee domeenide järelturg, muutub täiesti arvestatavaks taktika, kus tasub osta mõni “üles töötatud” domeen, selleks, et toetada sedakaudu mõnd teist lehte. “Toetavate” saitide osas on perspektiiv eelkõige blogide päralt — näiteks tasub kliendist IT-firma lehe toetamiseks osta üles mõni arvestatava lugejaskonnaga tehnoloogiablogi. Kollase ajakirja veebilehe toetamiseks võib aga osta kimbu padjapihtimuste blogisid. Edasi mõeldes näeme, et inimestele, kes oskavad ja viitsivad kirjutada, tõotab tulevik tööd ja leiba, sest turundajad peavad ju varustama ostetud saidid ka kirjaneidiste ja suleseppadega.

Jutu alguses viidatud nimekirja on aga huvitav sirvida ka neil, kes mõnest kinnisideena vaevanud domeeninimest kunagi ilma jäänud. Vabal turul on alati võimalus, et soovitud nimi tuleb uuesti saadavale. Või isegi mõni parem nimi, kui alguses loodetud.

Kirjutas Lembit, 12.02.2007 kell 16:00, teemal Blogimine, Internetiturundus, Äri. Jälgi selle postituse kommentaare läbi RSS-uudistevoo (feed). Lisa kommentaar või tagasisideviide (trackback) oma veebilehelt või blogist.