DT blogi

Peale selle, et Apple on tekitanud iPhone’i ümber tohutu kära, mida toidavad kohtuasjad, erinevad analüüsid ja ajakirjandus, on Apple suutnud hakkama saada ka millegi sellisega, millest on kasu kogu mobiilturule. Seejuures võib pikemas perspektiivis lugeda suurimaks kasusaajaks eelkõige mobiilturul osaleva tarbija.

Meediakära

Peale iPhone’i ümber tekkinud kära on ennast aktiivselt liigutama hakanud ka teised mobiiltelefonide tootjad. Kuidagi ei jäta neid külmaks teadmine, et vastu suve võib mobiilses maailmas juhtuda suurem läbilöök. Apple on enda kanda võtnud väga hea multimeedia toega mobiiltelefoni turule toomise ning valmistanud turu enda toote jaoks ette. Kas toode, mis jõuab turule, hakkab tõesti olema täpselt selliste võimalustega ja selliste hindadega, ei oska öelda keegi peale kiivalt vaikivate Apple’i pealikute. Kuid selles ulatuses, mis on tehtud avalikuks, on oodata midagi tõsist.

Miski ei välista, et iPhone’i turule tulekul on oodata uusi üllatusi. Apple hoiab endal meedias fookust erineva “täidisega”, nagu näiteks erinevad kohtuasjad, iPhone’iga seotud küsimustes inimeste kiusamine (näide mobiili skinnide loojatele kaela sadamisest, lisaks veel iPod Monday nimemuutuse nõudmine) ja Steve Jobs’i suhteliselt kummalised avaldused DRM teemadel. Mis toimub meediakärast eemal, iPhone’i telgitagustes, ei tea veel keegi.

Aeg oli iPhone-i jaoks küps

See aasta oli iPhone’i jaoks sobiv aeg. Aastaid on mobiiltelefonid arenenud igasuguse taustapiltide ja helinate parema toetamise valguses ning seejuures on jõutud selleni, et mälumahud on kasvanud, mobiilide protsessorid on võimekamad, ekraanid paremad ja operatsioonisüsteemid täiuslikumad. Oma panuse on vaieldamatult andnud pihuarvutid, mis tagant tõuganud aina enamate ja enamate ressursside mahutamist mobiilseadmesse.

Mobiiltelefonide arengu pea kõik etapid läbi teinud firmad on sõna otseses mõttes valmistanud tänaseks ette mobiilse maailma, kus edasine sõltub paljuski juba arendajate kujutlusvõimest ja oskusest genereerida häid ideid. Seega oli selleks aastaks olemas ühelt poolt piisavalt ressursideküllane baas, millele ehitada juba tõsiselt ahvatlevaid rakendusi.

Teisalt on Apple’il endal olemas väga hea kogemus iPod’i näol, samuti ei tasu unusada iTunes’i. Need süsteemid on iPhone’ile eelneval ajal ehitatud ning Apple on saanud põhjalikult süveneda antud süsteemide ehituse ja toimimisega seotud probleemidesse. Ka ei saa Apple kurta kogemuste puudumise üle kasutajasõbralike kasutusliideste ehitamise valdkonnas. Pannes nüüd kaks ja kaks kokku jõuamegi välja iPhone’ini.

Konkurendid reageerivad

Teised mobiiltelefonide tootjad oskavad iPhone’i osas reageerida peamiselt sellele, mida Steve Jobs on avalikkusele näidanud. Samas on neil olemas pikaajalisem kogemus mobiiltelefonide tootmisel ja turustamisel. Praegu on püüdnud iPhone’ile anda vastuse LG Electronics oma Prada telefoniga ja Samsung oma mudeliga F700. Mõlemad on tulnud välja omal moel vastupanuga.

LG Prada telefon näeb välja väga sarnane iPhone’ile ning sarnasuse ilmnemisel tekkis küsimus, et kas tegemist on kaksikutega, arvestades Apple’i ja LG lähedasi ärisuhteid või on tegemist plagiaadiga. Telgitagused ning selgitused sellele, miks pole kumbki tootja teist kohtusse andnud, on siiani ebaselged. Apple’ile oli igal juhul samade väljahõisatud omadustega telefoni turuletulek selle aasta alguses suureks üllatuseks. Hoolimata sellest, et telefoni prototüüpi esitles LG juba möödunud aastal.

Samsung’i vastuseks iPhone’ile oli mobiiltelefon F700, mida kutsutakse ka iPhone Killer‘iks. Sarnaselt Pradale ja iPhone’ile on ka F700′l puutetundlik ekraan. Omamoodi plussiks on 5 megapiksline fotokaamera.

Oma funktsionaalsustelt ja võimalustelt on kõik kolm mainitut võrreldavad pihuarvutitega.

Mis saab edasi?

Apple on õnnestunult algatanud tehnoloogilise maratoni mobiiltelefonide maailmas. Kindlasti poleks Prada ja Samsung F700 saanud sellist tähelepanu ilma Apple’i tugeva meediatööta. Arvata võib, et ka teised tootjad võtavad omale uute kallimate mudelite arendamisel orientiiriks samad võimalused, mis siin kõne all olnud telefonidel on. See tekitab tiheda konkurentsi erinevate ressursinõudlike tehnoloogiate vahel. Kindlasti ei jäta teisi tootjaid külmaks ka Samsung’i pakutav võimas fotoaparaat, mis on nende mobiilil olemas.

Tasapisi arenevad ka muud mobiiltehnoloogiad. Visa ja MasterCard kolivad tasapisi ka mobiiltelefonidesse, mille abil saab sooritada makseid näiteks kaubanduskeskustes. Mobiiltelefonidesse integreeritakse ka isikutuvastamise sertifikaate. Samuti ei saa mainimata jätta WiFi toega mobiiltelefone, millega saab WiFi levialades kasutada rääkimiseks Skype’i sarnaseid kõneteenuseid. Samuti on võimalik mobiiltelefonidega kasutada erinevaid instant messenger’e.

Loomulikult tuleb siia juurde arvestada ka paljud seni mobiiltelefonidele ehitatud rakendused, nagu põhjalikud telefoniraamatud, kalendrid, meeldetuletajad, märkmikud jmt. Mobiiltelefonidesse kuhjub kokku järjest enam erinevaid vajalikke funktsionaalsusi, aga paljud seni realiseeritud funktsionaalsused pole enamikus telefonides omavahel integreeritud. Samuti pole paljud “head asjad” integreeritud erinevate mobiilinterneti süsteemidega või puuduvad integreerimise võimalused täielikult. Ka see on paljudele mobiiltarkvaraarendajatele ja mobiilioperaatoritele avastamata maa.

Lähiaastail võime oodata turule mobiiltelefone, mis peale vana hea rääkimise võimaluse pakuvad meile palju muid võimalusi. Nad võivad olla meile kalendri, MP3-mängija, messenger‘i, GPS-seadme, rahakoti ja passi eest. Ning ärgem unustagem ühte – mobiiltelefone välja töötades pööravad tootjad suurt rõhku seadme kaalule, mis tähendab seda, et mobiiltelefonid uute funktsionaalsuste lisandumisel oluliselt suuremaks ega raskemaks ei kasva.

Kirjutas Gunnar, 15.02.2007 kell 11:50, teemal Mobiil, Äri. Jälgi selle postituse kommentaare läbi RSS-uudistevoo (feed). Lisa kommentaar või tagasisideviide (trackback) oma veebilehelt või blogist.