DT blogi

International Herald Tribune kirjutab sama pealkirja all Jaapanis ja Lõuna-Koreas viimasel ajal üldlevinuks muutunud mobiilse marketingi nähtusest, QR-koodidest (QR – quick response; seega võiks tõlkida kiirvastuskoodideks või kiirinfokoodideks). QR-kood on joon- ehk ribakoodi mobiilsete seadmete jaoks mõeldud sugulane, mobla fotokaameraga loetav väike pildike, mille sisse on kodeeritud infot. Erinevalt tuttavast joonkoodist, on QR-kood ruudukujuline, meenutab veidi tindiplekki ning suudab mahutada märksa rohkem informatsiooni.

Jaapanis on QR-koodide puhang tekkinud tänu sellele, et turundajad avastasid selle kui äärmiselt tõhusa viisi tarbijatele mobiilselt infot edastada. Sageli sisaldavad QR-koodid veebilehtede aadresse ning kuna mobiilse interneti kasutamine on Jaapanis üldlevinud, samuti moodsad mobiilsed seadmed (kaameraga), siis kasutavadki läbi-lõhki mobiilsed jaapanlased meelsasti telefoni selleks, et QR-koodi kaudu ammutada veebist lisainfot millegi hetkel silmajäänu kohta. Üks võimalus on “rünnata” ohvrit tema jõudehetkedel. IHT artikkel algabki ilmeka näitega metroos rongist maha jäänud neiust, kes kasutab ooteaega selleks, et teha moblaga pilt sealsamas seinal rippuvast filmipostrist ning hetk hiljem juhatab postrilt tuvastatud QR-kood ta moblaga filmiarvustust lugema. Sealt on juba ühe kliki kaugusel selle filmi esitusajad lähimates kinodes ning võimalus pileti ostmiseks.

Koodis kätkeb lehma elulugu

QR-koodi võimalused on aga piiramatud. Artiklis ütleb kohalik pankur: “Mõnede supermarketite lihalettides saab QR-koodi kaudu teada, mida lehm sõi, kust ta pärineb, kus ta töödeldi.” QR-koode lisatakse visiitkaartidele, et säästa inimesi kontaktandmete sisestamise vaevast – telefon loeb need välja koodi seest. Tänavu septembris hakkas Jaapani McDonald’s lisama QR-koode kiirtoidupakenditele, einestajad saavad nende kaudu toitumisalast teavet.

QR-koodide tehnoloogia arendas välja Jaapani elektroonikafirma Denso Wave, koodid võeti kasutusele 1994. aastal, et jälgida nende abil autodetaile tootmisprotsessi käigus. Koode loeti spetsiaalsete mobiilsete seadmetega, mis olla kasutusel tänapäevalgi. Ehkki Denso Wave patenteeris tehnoloogia, on kompanii andnud selle tingimusteta vabasse kasutusse, seda põhimõtet rõhutatakse praegugi QR-koodide kodulehel.

Vaba kasutus ongi olnud tehnoloogia edu aluseks, samuti koostöö Jaapani mobiilioperaatorite vahel, kes võtsid koodid kasutusele omavahel koordineeritult. Täna on QR-koodide lugemiseks vajalik tarkvara enamikus Jaapanis müüdavates mobiilseadmetes eelinstallituna olemas. Siinkohal tasub ehk märkida, et Jaapani mobiilseadmete turgu valitsevad operaatorid, telefone müüakse pigem operaatori kui tootja brändi all. Operaatorid dikteerivad tootjatele üsna karmilt ette, millist funktsionaalsust seadmed peavad evima.

Kooditurundus ebaõnnestus triibulise pintsaku pärast

QR-koodide tehnoloogia põgusa tutvustuse leiab Wikipediast, pikemalt saab mõistagi lugeda QR Code -kodulehelt. IHT artikkel märgib potentsiaalsete lääne konkurentidena ära prantslaste MobileTag ja rootsi-hollandi ShotCode -tehnoloogiad, ei tea aga mainida meie põhjanaabrite soomlaste UpCode’i. Viimast olen ise huvi pärast kunagi proovinud Nokia 6681-ga testida, ent edutult. Kel uuem Symbian’i või Java toega ja kaameraga telefon, võib katsetada siin leheküljel (enne tuleb mõistagi telefoni laadida UpCode-tarkvara).

Igatahes on Soome IT-pressi väitel UpCode saavutanud seal teatavat edu, samas ületas tehnoloogia mullu ka uudiskünnise halenaljaka looga presidendivalimistel. Tarja Halose vastaskandidaadi Sauli Niinistö ajalehereklaamides trükiti UpCode-kood suurelt härra pintsakule, miskaudu lugejad pidid jõudma oma moblaga vastavale promolehele veebis. Hr. Niinistöl reklaampildil seljas olnud pintsaku triibud tegid aga koodi lugemise UpCode’i mobiilitarkvara jaoks võimatuks.

Kaamera on muutunud mobiilseadmetes pea standardkomponendiks ning koodi-tehnoloogia võidukäik Jaapanis, Koreas ja Soomes annab põhjust ennustada, et pea saab ehk Maarjamaalgi sarnaseid turunduskatsetusi näha.

Kirjutas Lembit, 20.10.2006 kell 01:49, teemal Mobiil, Äri. Jälgi selle postituse kommentaare läbi RSS-uudistevoo (feed). Lisa kommentaar või tagasisideviide (trackback) oma veebilehelt või blogist.