DT blogi

Hiljuti sain huvitava kogemuse osaliseks. Nimelt oli vaja ühe kliendi jaoks organiseerida andmete importimine nende välismaise haru süsteemist Eestis asuvasse süsteemi. Välismaalastega saime asjad aetud sujuvalt ja mingeid tõrkeid ei tekkinud. Küll aga sattusin täielikku hämmingusse sellest, kuidas suudab oma kliente nöökida üks kodumaine majandustarkvara tootja.

Nimesid nimetama, lootuses, et äkki too tootja suudab siiski aja jooksul omad järeldused teha, püüan asju selgitada nii, et kellelegi otseselt haiget ei tee. Pealegi, kui meie SEO projekt hästi õnnestub, siis võib siin jutuks tuleva toote nime peale Google’is olla see kirjatükk esimesel-teisel kohal nii mõnegi märksõna all. Niivõrd radikaalne rünnak pole mu eesmärgiks.

Kuidas käis asi väljamaalastega

Väike lihtne tarkvaraline vidin, mis toob andmed väljamaalt ning valmistab need ette kodumaise majandustarkvara jaoks, valmis kiiretsi ja suhteliselt valutult. Skandinaavias loodud süsteemi väljundi kohta saime kõik andmed suhteliselt kiiresti kätte ning firma oli meile igati abiks kui küsimusi tekkis. Oleks vaid selliseid firmasid meilgi rohkem, ohkavad vist paljud kodumaised programmeerijad, kellel siinsel turul kohati lokkavast arulagedusest hakkab villand saama. Välismaalastelt, muide, saime me täiesti asjalikud näidised koos selgitustega ning algsete meile tundmatus keeles näidete asemel organiseeriti meile kähku näited, mis sisaldasid inglise keelseid kommentaare.

Nüüd oli meil vaja näiteid selle kohta, et kuidas kliendi Eestis asuv majandussüsteem andmeid sisse loeb. Mis kujul need andmed peavad olema ja millistele tingimustele peavad andmed vastama. Asjaliku info asemel saime mingisuguse suhteliselt hädise näitefaili, kus osa infot oli arusaadav, osa aga täiesti seosetu. Ei mingeid kommentaare, ei mingeid juhendeid, ei mingeid selgitusi. Lihtsalt üks tekstifail, millest 70% ulatuses saab aru, et mis ja kuidas käib.

Kuidas käis asi kodumaal

Pöördusin eestimaise süsteemi tootja poole ning küsisin neilt infot tolle näitefaili täpse sisu kohta. Lootsin, et neil on olemas mingi lihtne kirjeldus või spetsifikatsioon, mille nad arendajatele saavad kähku vastusena tagasi saata, kui küsimusi peaks tekkima. Selle asemel aga teatas klienditeenindaja, et lugege programmi kasutusjuhendit ja kui teil tõesti on vaja meie kommentaare-selgitusi, siis konsultandi töötund omaksab 1000 EEK ja aega läheb vähemalt paar tundi.

Muide, programmi kasutusjuhendis klienditeenindaja poolt mainitud peatükki polnud. Dokumentatsiooni sai uuritud enne klienditoe poole pöördumist. Püüdsin siis tarkvaraarendajana selgusele jõuda, et kuidas ~12 realise e-maili kirjutamine võtab aega vähemalt kaks tundi. Olen oma töös tihti pidanud tellijatele nõu andma kiirkorras ning minul pole küsimusele paari lõigu vastuseks kirjutamine poolt päeva aega võtnud. Antud juhtum oli analoogne - vastus minu küsimusele oleks programmeerijal aega võtnud umbes 5-10 minutit, mitte rohkem. Mingeid asjalikke vastuseid ma lõpuks ei saanudki, peale selle, et võisin kokku arvutada selle 12 realise e-maili hinnaks ümmarguselt kuskil 4000-5000 EEK.

Miks see olukord on debiilne

Mind huvitab psühhiaatria seisukohalt see, et kuidas mingis inimkoosluses tekib olukord, kus alahoiuinstinkt ja karjas parima koha saamine taanduvad lollli jutu taha. Firmade vahel on turul analoogne konkurents inimeste vahel grupis toimuva konkurentsiga. Ja inimesi, kes saavad endale karistamatuid möödapanekuid palju lubad, on väga-väga vähe. Firmade osas on lugu samasugune.

Miks ma toon näiteks alahoiu just? Põhjus on lihtne. Kui müüa karbitoodet, mis on mõnede inimeste töö kesksel kohal, siis oma positsiooni säilitamiseks on oluline vastu tulla kõikidele erinevatele pooltele, kes tootega seotud on. Tootega pole seotud ainult tootja ja tellija. Tootega on näiteks seotud ka firmavälised konsultandid, tarkvaraarendajad ja süsteemide integreerijad.

Huvitav kui väärtuslik oleks firma jaoks teiste firmade tugi, kes ütlevad, et meie ehitame süsteeme ka selle ja selle toote toega? Et kui teil see toode on, siis andmete liigutamine on erinevate süsteemide vahel sama hästi kui lahendatud. Ma arvan, et paljud firmad on nõus sellega, et tegemist oleks praeguses laienemisbuumis väga tugeva argumendiga.

Lõpetuseks

Millega asi lõppes? Asi lõppes sellega, et tolle majandustarkvara tootjaga ma enam suhelnud pole ning kui keegi minu klientidest valib omale majandustarkvara, siis nõustajana soovitan ma sellest tootjast ja tema süsteemidest hoiduda. Ja kui on plaanis oma süsteeme integreerida, siis soovitan tellijal kasutada mõnda muud analoogset tarkvara.

Meenub hiljutine jutuajamine ühe raamatupidajaga, kes valgustas mind probleemidest ja kogemustest seoses kodumaisel turul müüdava majandustarkvaraga. Jah, nüüd ma saan aru, miks tema nõudis uude kohta tööle tulles Navisioni ja saan aru ka sellest, kui suure hulga mõttetuid tehnilisi ja kommunikatsioonilisi probleeme ta sellega ära hoidis. Navision on kallis toode, ma ei eitagi seda. Ja ka paljud muud analoogsed välismaised tooted on päris kallid. Kuid mis on parem - kas olla väikse raha eest ühe firma väärtusetu hüpiknukk või suurema raha eest mõne teise firma kallis ja väärikas klient? Mina valin viimase variandi, sest muusikat saan ma siis kogu raha eest ja mind ei nöögita.

Kirjutas Gunnar, 29.09.2006 kell 14:47, teemal Äri. Jälgi selle postituse kommentaare läbi RSS-uudistevoo (feed). Lisa kommentaar või tagasisideviide (trackback) oma veebilehelt või blogist.