Comments on: Miks ma ei tee tasuta disainikavandeid http://www.dt.ee/blog/ari/2006/08/miks-ma-ei-tee-tasuta-disainikavandeid/ Tarkvara. Veeb. Mobiil. Multimeedia. Tehnoloogia Sun, 27 May 2012 12:27:39 +0000 http://wordpress.org/?v=2.6 By: Gunnar http://www.dt.ee/blog/ari/2006/08/miks-ma-ei-tee-tasuta-disainikavandeid/#comment-99 Gunnar Mon, 07 Aug 2006 10:57:27 +0000 http://www.dt.ee/blog/ari/2006/08/miks-ma-ei-tee-tasuta-disainikavandeid/#comment-99 Programmeerimise alal on olemas analoogsed trendid. Avatud lähtekoodiga tarkvara baasil on ilmunud areenile tegelased, kes "ei tegele küll programmeerimisega, aga oskavad kohendada". Jah, nad on ka Eestis juba kohal, muidu oleksin eelnevale tsitaadile lisanud juurde, et tõlgitud inglise keelest. Võrreldes disainiga on olukord natukese hullem. Kui ära mäkerdatud näo saab korda kosmeetiku abiga, siis segi tulistatud sisikonna parandamine nõuab röögatult suuremaid kulutusi ja palju enam töötunde. Ja nagu ikka - abi küsime siis, kui ikka väga valusaks kisub. Taoliste "kohendajate" suurim oht on see, et nad ei tunne koodi, nad ei oska seda lugeda, nad ei suuda õiges keeles mõelda. Kas suvaline netist leitud soovitus on ikka õige ja süsteemile turvalisuse seisukohalt ohutu? Mina tõstatan selle küsimuse, kuid "kohendaja" mitte, sest tema tegeleb ainult kohendamisega. Tihti jäävad nad oma töödega hätta ning saades ise töö eest küllaltki kasinat tasu, lasevad nad küllaltki kasina tasu eest ka hätta jäämise korral mõnel andekamal "kohendajal" töö ära teha. Teine seltskond on need, kes oskavad vähe ja suurt palju mõelda ei viitsi. Siit on sündinud selline peen asi nagu <i>request</i>-ide täitmine. Seisneb see selles, et tuleb kuhugi jutukasse või foorumisse mõni eelmainitud tegelane ning uurib, et kes viitsib tegeleda vot sellise lihtsa ülesandega. Raha selle eest ei saa, küll aga pakub too tegemine tegutsemislusti ja annab juurde kogemust. Kui nüüd mõni süsteem on kokku laotud suvalistest (tavaliselt testimata) juppidest, siis kuidas saab olla kindel selle süsteemi stabiilsuses ja turvalisuses? Millega eeltoodud jama lõpeb, on hästi teada. Meiegi poole on pöördunud kliente, kellele on tehtud midagi valmis (okay, siiski veerandi peale valmis) ning seejärel vaikivad teostajate telefonid ja tummad on ka e-maili aadressid. Ühel hetkel sai teostajal lihtsalt mõistus otsa. Ahjaa.... enne maksis tellija veel heast südamest ära mingeid talle esitatud arveid. Nii requestid kui ka kohendused on lühiajaliselt kasulikud neile, kes sellega tegelevad. Aga kahjulikud ja ohtlikud neile, kes neid käkke heas usus vastu võtavad. Kui disaini korral on tellijal veel võimalik millegi põhjal visuaalselt hinnata, kas töö on kvaliteetne või ei, siis koodi korral on asi teine. Tellijal pole enamasti muud valikut, kui osta see info sisse mõnelt kolmandalt osapoolelt. Seega, softi tellides tuleb enne teostaja adekvaatsuses põhjalikult veenduda. Programmeerimise alal on olemas analoogsed trendid. Avatud lähtekoodiga tarkvara baasil on ilmunud areenile tegelased, kes “ei tegele küll programmeerimisega, aga oskavad kohendada”. Jah, nad on ka Eestis juba kohal, muidu oleksin eelnevale tsitaadile lisanud juurde, et tõlgitud inglise keelest. Võrreldes disainiga on olukord natukese hullem. Kui ära mäkerdatud näo saab korda kosmeetiku abiga, siis segi tulistatud sisikonna parandamine nõuab röögatult suuremaid kulutusi ja palju enam töötunde. Ja nagu ikka - abi küsime siis, kui ikka väga valusaks kisub. Taoliste “kohendajate” suurim oht on see, et nad ei tunne koodi, nad ei oska seda lugeda, nad ei suuda õiges keeles mõelda. Kas suvaline netist leitud soovitus on ikka õige ja süsteemile turvalisuse seisukohalt ohutu? Mina tõstatan selle küsimuse, kuid “kohendaja” mitte, sest tema tegeleb ainult kohendamisega. Tihti jäävad nad oma töödega hätta ning saades ise töö eest küllaltki kasinat tasu, lasevad nad küllaltki kasina tasu eest ka hätta jäämise korral mõnel andekamal “kohendajal” töö ära teha.

Teine seltskond on need, kes oskavad vähe ja suurt palju mõelda ei viitsi. Siit on sündinud selline peen asi nagu request-ide täitmine. Seisneb see selles, et tuleb kuhugi jutukasse või foorumisse mõni eelmainitud tegelane ning uurib, et kes viitsib tegeleda vot sellise lihtsa ülesandega. Raha selle eest ei saa, küll aga pakub too tegemine tegutsemislusti ja annab juurde kogemust. Kui nüüd mõni süsteem on kokku laotud suvalistest (tavaliselt testimata) juppidest, siis kuidas saab olla kindel selle süsteemi stabiilsuses ja turvalisuses?

Millega eeltoodud jama lõpeb, on hästi teada. Meiegi poole on pöördunud kliente, kellele on tehtud midagi valmis (okay, siiski veerandi peale valmis) ning seejärel vaikivad teostajate telefonid ja tummad on ka e-maili aadressid. Ühel hetkel sai teostajal lihtsalt mõistus otsa. Ahjaa…. enne maksis tellija veel heast südamest ära mingeid talle esitatud arveid.

Nii requestid kui ka kohendused on lühiajaliselt kasulikud neile, kes sellega tegelevad. Aga kahjulikud ja ohtlikud neile, kes neid käkke heas usus vastu võtavad. Kui disaini korral on tellijal veel võimalik millegi põhjal visuaalselt hinnata, kas töö on kvaliteetne või ei, siis koodi korral on asi teine. Tellijal pole enamasti muud valikut, kui osta see info sisse mõnelt kolmandalt osapoolelt. Seega, softi tellides tuleb enne teostaja adekvaatsuses põhjalikult veenduda.

]]>