Miks ma ei tee tasuta disainikavandeid

05.08.2006  |  Lembit

On 2.08.2006 23:27, Lembit wrote:
P.S. [Projekti Nimi] on seisnud juba pea pool aastat, seega otsustasin esitada arve kulunud töötundide eest.

On 3.08.2006 16:04, [Partner] wrote:
[Projekti Nimi]: paistab, et Soomes ja Eestis talitatakse erinevalt? Me teeme kliendile kavandid (tavaliselt ühe) ja kui klient kiidab heaks, siis esitame arve. Kui mitte, siis me arvet ei esita. [Klient] pole sinu kavandit heaks kiitnud, aga ma ei tutvustanud tellides sulle seda meie töötava. Seega läheb see töö ilmselt meie endi kahjumisse.

On 4.08.2006 18:25, Lembit wrote:
[Projekti Nimi] — sa tõepoolest ei täpsustanud tellides, et tegu on vaid kavandi “kandidaadiga”. Hea, et asi tuli nüüd jutuks — ma ei tee kunagi tasuta kavandeid. Mõistan, et [Klient] on teie kauaaegne püsiklient ja võib-olla tahad neile meelehead teha. Aga laiemas plaanis, minu kogemus näitab, et sellise kliendiga, kes ootab tasuta tööd, ei sünni kunagi head äri. See on minu arvates ka põhimõtte küsimus, et kui klient ei austa mind kui disainerit piisavalt, et julgeks tellida kohe, siis ei teki seda austust ilmselt ka hiljem.

Arve kirjaga kaasas.

Miks ma ei tee tasuta disainikavandeid — sama hästi võiksin ma ju kirjutada “Miks ma ei tee tasuta tööd”. Kuidas küll kirjutan millestki nii iseenesestmõistetavast — me keegi ei tee ju tasuta tööd. Või…? Absurdne, aga ometi on veebiäris olukord selline, et küllaltki sageli pakutakse kliendile “moosimise” etapis tasuta veebilehe kujunduse kavandeid. Ja nagu ülalt näha, pole see sugugi vaid Eesti probleem (oih, me oleme siin ju nii maas teistest…). Mõnigi firma püüab tasuta disainikavanditega kliente võita, enamasti lisatakse sellised spekulatiivsed kavandid veebilahenduse hinnapakkumisele. Mis teha, tihe konkurents, kehitaks ilmselt siinkohal õlgu mõne sarnase odavveebifirma pealik.

Devalveerunud disain

Pergli päralt, miks ikkagi on just disain märkamatult nii devalveerunud, et seda näib mõnedel olema tasuta loopida vasakule ja paremale? Kus on kuulutused stiilis “me programmeerime Teile tasuta pool infosüsteemi”? Miks ei paku mõni remonditööde firma, et “paigaldame tasuta Teie WC-potid”, lootuses, et tellin neilt hiljem vannitoa plaatimise? Rõhk sõnal “lootuses”, sest kui pakkumised, kus tellides teenuse A, saan tasuta teenuse B, on tänapäeval üldlevinud, annavad veebifirmad tasuta teenuse (disain) sageli ära ilma mingi siduva lepinguta teistele teenustele (programmeerimine, internetiturundus vms).

Üks põhjus on vast nn ajalooline faktor — reklaamiagentuurid on ammusest ajast projektide hinnapakkumistele (trükimeedia) lisanud ka spekulatiivseid disainikavandeid. Edukas agentuur, kel palgal mitu täiskohaga disainerit, võib seda endale lubada. Sarnaste pakkumistega võisteldakse ka tõesti suurte summade eest. Veel enamgi aitavad “disain tasuta” suhtumist juurutada meediaväljaanded — ajalehest-ajakirjast reklaami tellijale on kuulutuse kujundamine tagatud n-ö pealekauba.

Paljude jaoks muutis disaini “odavaks” tarkvara areng. Kui 90ndatel hakkasid kiiresti levima erinevad “lihtsad” ja käepärased kujundusprogrammid (nt CorelDRAW), hakati rääkima DTP-revolutsioonist (DTP: Desktop Publishing) ja hetkeks näis igale teisele firmajuhile, et reklaamide valmistamise võib nüüdsest usaldada sekretäri hooleks. Sarnast diletantlikku saasta tilgub siiani meie kõigi postkastidesse ja ega see nähtus päriselt kao, aga julgen arvata, et see buum on ühiskonnas siiski läbi põetud. Viimastel aastatel on põetud sarnast lastehaigust veebilehtede vallas — tänu visuaalsetele (WYSIWYG: What You See Is What You Get) HTML-editor‘idele tundub paljudele, et lehtede tegemine on käkitegu. Nüüd, mil seegi haigus näib olevat üle minemas, võib ennustada, et sarnane isetegemise buum “käib üle” veel ka programmeerimise valdkonnast.

Miks keelduda tasuta kavandite tegemisest

Põhjused on muidugi ilmsed: sa raiskad oma aega ja ei saa selle eest raha. Peamine, miks (vabakutselised) kujundajad lähevad tasuta töö peale välja, on lootus, et kui nad teevad head tööd, siis klient tellib, tellib palju. Paraku on asjalood nõnda, et nad ei telli niikuinii. Ma võiks siin loopida palju totrusi stiilis “austa iseennast ja teised hakkavad ka…” jne jne. Ma räägin kogemusest — kui ma hakkasin vabakutseliseks, tegin tuttavate firmadele mõned spekulatiivsed kavandid. Ühestki projektist ei saanud asja. Ja mitme tuttava firmad on läinud hingusele. Ma usun, et säenne ressursi loopimine on ärile ohtlik. Seega, kui sa oled ka veebifirmas palgal ja ei saa sellisest tööst otseselt keelduda, siis igal juhul on see väga ohtlik märk, kui firma disainerid teevad palju sellist ehku peale tööd.

Kui klient ootab tasuta disainikavandeid, on see märk sellest, et ta kas 1) on vaene, 2) on kitsi, 3) ei jaga veebindusest mõhkugi, või 4) tal puudub oma veebilehe osas igasugune nägemus. Klient võib muidugi olla seda kõike korraga. Viimased 2 põhjust panevadki ta otsima professionaalide abi ja meie kohus on teda aidata, muuhulgas selgitades, miks ta ei peaks ootama tasuta lõunaid.

Miks ei tohiks tellida spekulatiivset disaini

On mitu pagana tähtsat põhjust, miks ükski firma ei tohiks spekulatiivsete disainikavanditega tegemist teha. Tasuta asjad meeldivad meile kõigile, aga tasuta disainikavandid on sinu äri seisukohast täiesti mõttetud, võibolla isegi ohtlikud, järgmistel põhjustel.

  1. Tasuta disainikavandid on poole vinnaga tehtud saast.
    Hea disainer ei tee tasuta tööd. Kui vabakutselisel disaineril või väikesel disaini-/veebifirmal on nii palju vaba aega, et teha tasuta tööd, siis tõenäoliselt pole nende töö kvaliteet just parim. Kui suurem firma/agentuur meelitab tasuta kavanditega, siis tea, et palgaline disainer viskab need kokku tähtsama töö kõrvalt. Sellise orjatöö tulemus on parimal juhul käsitöönduslikult hea, ent kahtlemata mitte loominguliselt särav. Pea meeles, et sa võid oodata, et saad pakkumisega kaasa ühe või mitu joonist, mis selgitavad planeeritava veebilehe struktuuri ja (kujundus)elementide paigutust, aga kui sulle pakutakse lambist “valmis disaini”, siis on see ohtlik märk.
  2. Mõtestatud disain ei sünni valiku põhimõttel.
    Kliendid arvavad vahel, et parim viis hea kujunduse leidmiseks on valida N arvu kavandite vahel. Nii kiirustavadki odavveebifirmad lahkelt “joonistama” pakkumise juurde kenasid pildikesi. See on täielik jama. Egoistlik jama. Veebilehe kujundus ei pea meeldima telliva firma juhile või N-ametimehele, vaid firma sihtrühmale, selle lehe oodatavatele külastajatele. Sellist eesmärki kandva disaini väljatöötamine nõuab aega ja süvenemist, firma tegevuse analüüsimist. Kes tahab odavat disaini ja et “oleks palju valida”, võib osta valmis veebidisaini paarikümne dollari eest sarnastelt saitidelt.
  3. Tasuta kavand ei sobitu tervikusse.
    Spekulatiivne kavand sünnib kiirustades, disaineril ei ole aega uurida kliendi juba olemasolevat “nägu”. Kui ka väiksemal firmal ei ole ühtset firmastiili, siis ometi on olemas logo ja selle ümber aastatega “punutud” kuvand, mis käegakatsutavate asjade osas moodustub peamiselt erinevatest trükistest, ent alati eksisteerib ka teatav metafüüsiline firma olemus, mida kannavad firma töötajad ja mida tunnetavad selle firma kliendid.

Kokkuvõte ja praktiline näpunäide

Disainer, ära tee tavalise äriprojekti puhul kunagi midagi tasuta. Ärimees, ära telli tasuta kavandeid või lase ennast nende pakkumisest ahvatleda. Tegu on lose-lose olukorraga, millest ei saa sündida head äri kummalegi osapoolele.

Üks kommentaar sissekandele “Miks ma ei tee tasuta disainikavandeid”

  1. Gunnar

    Programmeerimise alal on olemas analoogsed trendid. Avatud lähtekoodiga tarkvara baasil on ilmunud areenile tegelased, kes “ei tegele küll programmeerimisega, aga oskavad kohendada”. Jah, nad on ka Eestis juba kohal, muidu oleksin eelnevale tsitaadile lisanud juurde, et tõlgitud inglise keelest. Võrreldes disainiga on olukord natukese hullem. Kui ära mäkerdatud näo saab korda kosmeetiku abiga, siis segi tulistatud sisikonna parandamine nõuab röögatult suuremaid kulutusi ja palju enam töötunde. Ja nagu ikka - abi küsime siis, kui ikka väga valusaks kisub. Taoliste “kohendajate” suurim oht on see, et nad ei tunne koodi, nad ei oska seda lugeda, nad ei suuda õiges keeles mõelda. Kas suvaline netist leitud soovitus on ikka õige ja süsteemile turvalisuse seisukohalt ohutu? Mina tõstatan selle küsimuse, kuid “kohendaja” mitte, sest tema tegeleb ainult kohendamisega. Tihti jäävad nad oma töödega hätta ning saades ise töö eest küllaltki kasinat tasu, lasevad nad küllaltki kasina tasu eest ka hätta jäämise korral mõnel andekamal “kohendajal” töö ära teha.

    Teine seltskond on need, kes oskavad vähe ja suurt palju mõelda ei viitsi. Siit on sündinud selline peen asi nagu request-ide täitmine. Seisneb see selles, et tuleb kuhugi jutukasse või foorumisse mõni eelmainitud tegelane ning uurib, et kes viitsib tegeleda vot sellise lihtsa ülesandega. Raha selle eest ei saa, küll aga pakub too tegemine tegutsemislusti ja annab juurde kogemust. Kui nüüd mõni süsteem on kokku laotud suvalistest (tavaliselt testimata) juppidest, siis kuidas saab olla kindel selle süsteemi stabiilsuses ja turvalisuses?

    Millega eeltoodud jama lõpeb, on hästi teada. Meiegi poole on pöördunud kliente, kellele on tehtud midagi valmis (okay, siiski veerandi peale valmis) ning seejärel vaikivad teostajate telefonid ja tummad on ka e-maili aadressid. Ühel hetkel sai teostajal lihtsalt mõistus otsa. Ahjaa…. enne maksis tellija veel heast südamest ära mingeid talle esitatud arveid.

    Nii requestid kui ka kohendused on lühiajaliselt kasulikud neile, kes sellega tegelevad. Aga kahjulikud ja ohtlikud neile, kes neid käkke heas usus vastu võtavad. Kui disaini korral on tellijal veel võimalik millegi põhjal visuaalselt hinnata, kas töö on kvaliteetne või ei, siis koodi korral on asi teine. Tellijal pole enamasti muud valikut, kui osta see info sisse mõnelt kolmandalt osapoolelt. Seega, softi tellides tuleb enne teostaja adekvaatsuses põhjalikult veenduda.

Kommenteeri

sulge
Saada link e-postiga

© DT 2012 | Creative Commons Attribution-Noncommercial 3.0 License | WordPress